Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Koos õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip. Näiteks on avalik-õiguslik isik ka Keeleinstituut. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus, samuti põhikirja olemasolu nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega. Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega. Juriidilisel isikul
planeerivad teha loodusluuletuste kirjutamise ametnike vastuvtmisel kohustuslikuks.Ja heks soovitavaks keeleks planeeritakse just eesti keelt. Lk 373-374 Igasuguse keele omadamine oli tehniliselt arenenud riikides nii lihsaks tehtud,et keel muutus vabalt valitavaks identiteediks ja triistaks.Kuna eesti keeles puudusid vastavaks poliitiliseks ja tehnoloogiliseks asjaajamiseks sobivad terminid ja snad,ei olnud seda mingit mtet t ajal kasutada- Keeleinstituut aga keeldus kangekaeselt uusi snu standardpaketti lisamast.Nii eelistatigi igapevasel asjaajamisel vanu ja raproovituid keeli- inglise,kreeka,prantsuse keelt.Ladina keelne taaselustamise liikumine oli sna tugev,aga kuna vahepeasetel aegadel oli ka selle arendamine unarusse jnud,siis leidis ausooniline knepruuk rakendust peamiselt ajaloolaste ja rollimngurite hulgas.Viimased kippusid muidugi seda maagiliste raamatute efeesilise keelega rikastama,mis tekitas paksu pahandust klassikalise ladina
annaabi.ee 
