Ebaühtlased muutesüsteemid kipuvad mittesüsteemipäraste morfoloogiliste nähtuste kaotamise teel ühtlasemaks muutuma. Morfoloogiliste klasside stabiilsus: sõnad liiguvad ebastabiilsetest stabiilsetesse muuttüüpidesse. Mida suurem on keeles stabiilsete muuttüüpide osakaal, seda loomulikum on keele muutesüsteem. Morfoloogiateooriad Loomulikuks peetavad morfoloogilised nähtused omandatakse üsna vara on keeleajaloos püsivamad on maailma keeltes sagedasemad nende vastu eksitakse vähem on vähemmõjutatud keelehäiretest tekivad kreoolkeeltes kõigepealt Morfoloogia rakendusi: kus ei saa kuidagi morfoloogiata läbi? Käänamis- ja pööramisinfo sõnastikes Keeleõpe Poolitaja, spellerid, lemmatiseerija, grammatiline kirjegeneraator jt rakendused, mis on loodud eesti keele morfoloogiaanalüsaatorite abil Eesti morfoloogia uurijaid Murrete morfoloogia Karl Pajusalu Salme Tanning Mari Must
kirjutatakse > kirjutakse, istutatud > istutud (lääne pool murretes) lihulalane > lihulane, haljalalane > haljalane Nt. Haljalalane haljalane, haapsalulane haapsallane., raskusesse raskusse, inimesse- inimesse, - ühe silbi hääldamata jätmine. Häälikud vahetavad sõnas kohad metatees,Termin tuleneb kreeka sõnast metathesis `ümberpaigutus'. Häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis praegu > paergu, kellelegi > kellegile keeleajaloos, nt *rauha > rahu, *jauha- > jahu, *laiha > lahja ilusaimaks üllatuseks > ilusamaiks üllatuseks ld miraculum > hisp milagro `ime' ld parabola > hisp palabra (aga it parola) `sõna' keelevääratused: õrna aimugi > *õrma ainugi tuhksuhkur > *suhktuhkur Pille ja Külli > Külle ja Pilli nt kristiina kirsti, lehm lehem (hm häälikuühend on ebamugav, seetõttu siirdehäälik/parasiithäälik/svaahäälik e seal vahel) 33. Miks tekivad siirdehäälikud? Putr, sõpr, atr
Teaduslik. Struktuurilt võivad keeled siiski väga palju erineda = see, KUIDAS neist sarnastest asjust räägitakse/kirjutatakse, on erinev. Nii erinevuste kui sarnasuste seletamiseks vajamegi metakeelt ja peame õppima keeleteadust, et meil oleks ühine metakeel. Mõned kokkulepped Keelte nimed eelistame selle keele pärast nime e etnonüümi (nt mitte *lapi vaid saami keel, mitte *ostjaki vaid handi, mitte *hotentoki vaid khoekhoe jne). · '*' (tärn) tähendab keeleajaloos kontekstis rekonstrueeritud võrmi ja muus kontekstis vastuvõetamatu või vale vorm. · GLOSSid vt kayardildi näidet korda ja/või õpi ära eesti keele grammatilised kategooriad, muud seletatakse loen · gutes esimesel kasutuskorral. · '' ülakomade vahel on tavaliselt tähendus (ühekordsed) Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus.
annaabi.ee 
