Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
võimalikuks massitiraazid ja üksiknumber muutus odavaks, kui tekkis
ajakirjandustööstus.
Teised professionaalsuse kriteeriumid tulevad esile alles 20. sajandil.
Varasem ajakirjanik Eestis
Episoodilise ajakirjanduse tekke taust
Eesti ajakirjanduse episoodilise tekke ajajärku langes pärisorjuse kaotamine Liivi- ja
Eestimaa kubermangudes, perekonnanimede andmine, muutused mõisate
majandamises (põllumeeste seltsid). Olulist rolli mängisid ka baltisakslastest estofiilid
(Rosenplänteri keeleajakiri ,,Beiträge ..." ("Lisandusi eesti keele täpsemaks
tundmiseks", ilmus 2 korda aastas, 1813-1832; koondas eri põlvkondade estofiile) ja
1836 ajalooprof. Friedrich Georg von Bunge asutatud nädalaajakiri ,,Das Inland"
("Kodumaa"), millele tegi 1837-45 rohkesti kaastööd Kreutzwald). Kõrgemad
seisused olid haridusele avatud ja hakkasid huvi tundma põlisrahva väärtuste vastu,
suutmata nende arenguteed objektiivselt määrata (maarahva mõningane harimine ja
võimalik saksastamine).