"keefiripoisi" - 1 õppematerjal

Muinasjutt, Keefiripoiss Keijo seiklused

Ta rükis muudkui edasi ja edasi. Keijo oli juba väga külmas tsoonis, vaid mõned sammud tipust puudu. Kuid ta keha paistis olevat jääs. Silmad ei seletanud enam. Mida suuremaks häda läks, seda rohkem hakkas ta mõtlema oma sõprade peale, kes temast maha jäid ja kui väga ta oma tüdrukut Peti Piiat ikkagi armastab. Ta tahtis koju, kuid ta oli selleks liiga väsinud ja tal oli liiga külm. Ümberringi ei märganud ta ühtegi hingelist, kellelt abi paluda. Keefiripoisi silmad oleks täitunud pisaratega, aga ta sisu oli külmunud, Ta suutis mõelda ainult oma sõpradele ja Piiale. Vaikselt heitis ta pikali ja sulges silmad.  Järsku nägi ta pimestavat valgust ja miski suur ja soe haaras ta külmast kehast. See suur asi oli peremehe käsi, kes märkas, et Keefiripoiss oli vale koha peale sattunud ja asetas Keijo õigele, alt neljandale riiulile, kus oli ta kodu. Peti Piia oli peale Keijo lahkumist nutnud kibedaid pisaraid ja terve nende hubane korrus