• Kuumtöötlemisel muutub temperatuuri mõjul toiduainete struktuur, maitse, lõhn ja värvus, millega kaasneb toitainekadu. • Millised muutused ja mil määral toimuvad ning kui suur on kadu, sõltub sellest, milline on kuumtöötlemise viis ja tingimused. • Suhkrud karamellistuvad, tekivad kollaka-pruunika värvusega ühendid, mis muudavad nii toiduaine maitset kui ka värvust • Toiduainete vitamiinisisaldus väheneb kuumtöötlemisel, sest need lahustuvad keeduvedelikus või rasvas ja kaotavad kõrge temperatuuri ja õhuhapniku toimel oma aktiivsuse SUHKRU KUUMUTAMINE KARAMELLIKS
Tselluloosi saadakse eelkõige puidust ( 95% ), palju vähem kasutatakse õlgi, roogu, pressitud suhkruroogu ja muid taimi. Tselluloosi tootmine seisneb ebasobivate ühendite, peamiselt ligniini, lahustamises ja väljapressimises. Ligniini eemaldamisel kaotab puit tugevuse ning üksikuid kiude on üksteisest lihtne eraldada. Tselluloosi tootmine toimub järgmiselt: 1. Kõigepealt keedetakse algmaterjal kas aluselises ( leeliselises ) või happelises keeduvedelikus. 2. Pärast keetmist tselluloos pestakse, pesemisel eemaldatakse lahustunud lisandid. 3. Seejärel sorteeritakse välja oksatükid ja muud võõrosakesed. 4. Viimase töötlusena enamik tselluloosi pleegitatakse, pleegitamisel eemaldatakse ligniinijäägid ja tselluloos muutub valgemaks ning homogeensemaks. Selline paberi tootmistehnoloogia leiutati 1850 aastail. Pleegitamisel kasutatakse enamasti kloori ja selle oksiide
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks. Soola arvestatakse 1% vedeliku hulgast (10 g soola 1 liitri vedeliku kohta)
Mandliõli on hea põhiniisutaja habraste ja lõhenevate küünte jaoks. Võib lisada salvei, kummeli, lavendli või vaniljesarnase bensoe eeterlikke õlisid, mis toimivad seen- või bakteriaalsete nakkuste leevendajana küünenahkade ja küünte all. Põldosja küünevann. Kuna põldosi sisaldab suures koguses ränihapet (5-8%), siis on see hea nahka pinguldav, antiseptiline ning kudesid ja küüsi tugevdav ravimtaim. Sõrmeotsi tuleb leotada põldosja keeduvedelikus ja seda vahendit tuleks kasutada mitme kuu jooksul. Põldosja võib kasutada ka seespidiselt juues sellest tehtud teed. Tuleks juua kaks tassi teed päevas. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Haprad küüned, http://www.derma.ee/articles.php?id=151#2 2. http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC %C3%BCs#Inimese_k.C3.BC.C3.BCned 3. Karvad ja küüned, http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/? KATTEELUNDKOND:KARVAD_JA_K%DC%DCNED 4. WATSON, R
iseseisva toiduna lisandiks liha- kala-, seene-, kohupiima-, muna- jne roogade juurde ühele sööjale iseseisvalt 200-300 g, selle juurde 50-100 kastet lisandiks 50-150 g Keedetud köögiviljatoidud Légumes (legüm´) Keema soolaga maitsestatud vette, kaanega suletud nõus pehmeks Külmutatud köögivili ei sulatata, keetmiseaeg lühem, kuna eelnevalt blanseeritud Konserveeritud köögivili kuumutatakse keeduvedelikus, kurnatud keeduvedelik kasutada suppide ja kastmete valmistamisel. Mitut liiki köögiviljade keetmine valmimise järjekorras, pikema valmimisajaga pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega. Rohkes vedelikus 1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola. NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist
Köögivilju keetmise ajal ei segata! Kui keedetakse koos eri liiki köögivilju, siis pannakse need keema pehmenemise järjekorras. Külmutatud köögiviljade keetmine. Peab arvestama, et külmutatud köögivilju eelnevalt ei sulatata; külmutatud köögiviljad asetatakse soolaga maitsestatud keevasse vette, Enne külmutamist on köögivilju blanšeeritud, seepärast on nende keetmisaeg lühem. Konserveeritud köögiviljade kuumutamine Kuumutatakse keeduvedelikus. Kurnatud keeduleent kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks. Keedetud köögivilju võib serveerida: iseseisva toiduna koos kastmega, 177 köögiviljalisanditena teiste roogade juurde. Keedetud köögiviljadest võib valmistada muid roogasid – putrusid, püreesid, salateid jm. Köögiviljaputrusid ja -püreesid võib keeta piimaga või valgete kastmetega. Hautatud köögiviljatoidud
annaabi.ee 
