tegevuseks oli suusaspordialaste seminaride korraldamine, treeningkavade koostamine, ühistreeningute ja võistluste organiseerimine, isikliku eeskujuga innustas ta nooremaid hüppajaid-kahevõistlejaid olles suusahüpetes 1936 ja 37.a. EMV pronksimees ning tõustes 1940-41.a. hõbemedalile, kahevõistluses Eesti meister 1937, 1940, 1941 ja vahepeal 1938.a. teine, osales ka 1938.a. Lahti MM-l, maavõistlusil lätlaste ja leedulastega 1940 ja 1941.a. ning 1941.a. NLMV-l Kavgolovos, kust parima eestlasena tõi 8.koha slalomis. Sõja jalust emigreerus Kanadasse ja oli seal tulihingeline orienteerumise propageerija. ETL juhatuse esimeestena olid tegevad Hartwig Hübbe 1922-23, Eduard Hiiop 1923-24, Reinhold Saulmann 1924-34, Elmar Lepp 1934-37, Gustav Laanekõrb 1937-40. NLmeistrivõistlused Täiskasvanute klassis on 1944-91.a. välja võideldud 8 individuaalset ja 18 võistkondlikku
Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 2 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28
treeningrühma, küsisid sealsed spordijuhid, ega ta nalja tee. Pärnu on ju suve-, mitte talikuurort. Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õpetaja-suusatreenerina lõpetanud Toim, endise nimega Bogdanov, ei teinud nalja. Teiste hulgas tõid tema vastloodud gruppi oma kaks last, poja Andruse ja tütre Anu, harjutama Aino ja Anti Veerpalu. Toimil olid ette näidata kõvad tulemused. Nii näiteks väidab ta, et just tema tõi Eestile suusatamises esimesed MK-punktid, kui lõpetas 1979. aastal Kavgolovos 30 km 18. kohaga. Seega võis oletada, et Toim tikub ka lastest kiiresti meistreid vormima. Kuid ei. Erinevalt paljudest teistest treeneritest ei pannud Toim sportlasehakatistele mahvi peale. Veerpalu harjutas ligi poole vähem kui enamik eakaaslasi Eestis. «Kõik küsisid, miks ma lapsi nii vähe treenin,» mäletab Toim. «Ütlesin, et las lapsed puhkavad ka.» Noist teistest, kes hirmus palju treenisid, pole Toim juba ammu enam midagi kuulnud.
Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 13 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28
annaabi.ee 
