sõnul inimese eluväljendustest lähtuvatele märkidele tuginevat teose autori ja tema mõtete ning tunnete mõistmist. Siit edasi liigub ta arutledes läbi meeltega tajutavate erinevate kunstiliikide ja eelkõige kujutava kunsti tõlgitsuste edasi kitsamale rajale ehk kirjalikult säilinu mõistmise ja tõlgitsemise juurde. Filoloogia lähtepunktiks on kirjas säilinud jäänukite kriitiline tõlgitsemine. Ehkki mööndes looja motiivide või tema kavatsuslikkuse võimalikku ekslikkust või meie kui praeguse tõlgendaja vigast arusaama neist motiividest või kavatsustest, on Dilthey ometi veendunud selles, et suure looja teos on igatahes tema hingeelu tõene väljendus. Selle väitega võib nõustuda või mitte, aga lähtudes teoses väljendatu tõesuse põhimõttest võimaldab selle teose interpreteerimine seega siis tõlgendajale objektiivse arusaama autori mõtetest ja tunnetest.
Pööratakse tähelepanu keelele ja stiilile (kirjandusel on oma keel), samuti vormivõtetele; teost mõistetakse mitmetähendusliku tervikuna. 39. Kuidas mõistab autori (luuletaja) ja loomingu suhet T.S. Eliot? - Huvi peab suunduma autorilt tekstile: ,,Aus kriitika ja tundlik hinnang ei orienteeru luuletajale, vaid luulele." Kunsti emotsioonid on impersonaalsed, luuletaja võib kasutada ka niisuguseid emotsioone, mida pole ise läbi elanud. 40. Milles seisnevad nn kavatsuslikkuse eksitus ja tundmuslik eksitus? Kas olete nõus, et tegemist on eksitustega, millest tuleks hoiduda? Põhjendage oma seisukohta. - Intentsioonieksitus [Kavatsuslikkuse eksitus]" 1946. Eksitus: aetakse segi see, mida autor kavatses ja mis teoses realiseerus. - ,,Afektieksitus [Tundmuslik eksitus]Eksitus: aetakse segi lugeja emotsionaalne reaktsioon ja see, mida teos tegelikult ütleb (,,pisarad ähmastavad pildi").
annaabi.ee 
