talupojad aga ei olnud huvitatud enda käes olevate talude paremale järjele tõstmisest. Uued talurahvaseadused kinnitasid, et kogu maa on mõisnike omand, kuid talude all olevat maad ei tohtinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis mõisnik kasutada talupoegadele väljarentimiseks või müügiks. Eestimaa 1856. a. talurahvaseadus kuulutati välja ja hakkas kehtima 1858. a. Seaduses kõneldi talupoegade teokohustuse kavatsetavast vähendamisest, mõnest sättest, aga selgus, et seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858. a. talurahvarahutused. Kõrgaeg oli maikuu lõpp, kui rahutused haarasid 18 mõisat. Uute talurahvaseaduste alusel algas talude ulatuslik päriseks ostmine. Kiiremini arenes see Lõuna-eestis, kus ostmiseks vajalik raha saadi linakasvatusest. Eestimaa kubermangus oli 1881
vahetus on sooritatud, kui varumängija on tulnud väljakule sellest hetkest loetakse varumängija mängijaks ja asendatu lakkab olemast mängija väljavahetatud mängija edaspidi mängust enam osa ei võta loa vahetuse sooritamiseks annab kohtunik Väravavahi vahetamine: Väravavahti võib vahetada ükskõik milline väljakul viibiv mängija, kui: kohtunikule antakse kavatsetavast vahetusest teada vahetus toimub, kui mäng on peatatud Rikkumised / Karistused: Kui mängija vahetab koha väravavahiga ilma, et sellele eelneks kohtuniku luba: mäng jätkub, vastavad mängijad saavad hoiatuse kohe, kui pall on mängust väljas – näidatakse kollast kaarti. Iga teise antud reegli rikkumise korral: vastavad mängijad saavad hoiatuse – näidatakse kollast kaarti. Mängu jätkamine:
ohutut navigeerimist. (5) Vahitüürimees on kohustatud kasutama tema käsutuses olevaid navigatsiooniseadmeid. (6) Radari kasutamisel peab vahitüürimees teadvustama vajadust täita «Laevakokkupõrgete vältimise 1972. aasta rahvusvahelise eeskirja» radari kasutamist puudutavaid sätteid. (7) Vahis olles peab vahitüürimees vajadusel kõhklemata kasutama rooli, masinaid ja helisignaalseadet. Vastavalt olukorrale tuleb anda õigeaegne signaal laeva kiiruse ja suuna kavatsetavast muutmisest. (8) Vahitüürimees peab tundma oma laeva manööverdusomadusi, sealhulgas laeva pidurdustee pikkust, ja arvestama nendega. (9) Vahi jooksul tuleb üles märkida laeva navigeerimisega seotud sündmused ja tegevus. (10) Eraldi kaardikambriga laeval võib vahitüürimees kaardikambrisse minna hädavajalike navigatsiooniliste kohustuste täitmiseks ja võimalikult lühikeseks ajaks. Vahitüürimees peab
4) V Need triivinurgad võivad olla küllalt suured, võrreldavad tuuletriivi ja hoovusest tuleneva triiviga. Seega avaldab lainetriiv manööver-riba laiusele tuntavat mõju. Näiteks 260 m pikkuse laeva jaoks lahtises Ventspilsi merekanalis laine kõrguse juures 2 meetrit ja laine kursinurgal 900 laienes laeva manööver-riba 33 meetri võrra. 1.2. Laeva ohutuse tagamine juhtimise iseärasused kitsustes. Enne kitsustesse jõudmist tuleb olenemata kavatsetavast lootsi kasutamisest kogu rajooni hästi tundma õppida kasutades kaarte, lootsiraamatuid ja muid infomaterjale. Tavaliselt organiseerib sellise tundmaõppimise kapten koos kõigi vahiohvitseridega töötades välja läbisõidu plaani, kandes selle kaardile ja täiendades omapoolsete juhiste, nõuannete ja korraldustega. Kui kapten sellist instrueerimist läbi ei vii, tuleb vahti asuval tüürimehel võtta aega, et vahi jooksul läbida olevat teekonna osa tundma õppida
liikuvatele objektidele. Hoida ohutut kaugust kõigi lähedal olevate sõidukite suhtes. 19. Kui töötingimused seda nõuavad, tuleb olla alati valmis tõstuki peatamiseks. 20. Hoiduda kaldtee või platvotrmi servast ohutuse kaugusesse. Tähistatud ohupiirkondades tuleb olla eriti ettevaatlik. 21. Möödasõidu alustamisel ja teistele isikutele tähelepanu juhtimiseks kavatsetavast toimingust tuleb anda helisignaali. 22. Läbipääsudes ja kitsastes kohtades on sõidueesõigus koormatud tõstukil. 23. Inimeste vedamine tõstukiga on keelatud. 24. Enne laadimissillale sõitmist tuleb veendudda, et laadimissild oleks korralikult kinnitatud ja vajaliku koormatavusega. Laadimissillal tuleb sõita aeglaselt ja tähelepanelikult. 25. Tõstukiga veokile sõites tuleb veenduda, et veok on stabiilne ja selle pidurid on korralikult rakendatud.
Hoida ohutut kaugust kõigi lähedal olevate sõidukite suhtes. 19. Kui töötingimused seda nõuavad, tuleb olla alati valmis tõstuki peatamiseks. 50 20. Hoiduda kaldtee või platvotrmi servast ohutuse kaugusesse. Tähistatud ohupiirkondades tuleb olla eriti ettevaatlik. 21. Möödasõidu alustamisel ja teistele isikutele tähelepanu juhtimiseks kavatsetavast toimingust tuleb anda helisignaali. 22. Läbipääsudes ja kitsastes kohtades on sõidueesõigus koormatud tõstukil. 23. Inimeste vedamine tõstukiga on keelatud. 24. Enne laadimissillale sõitmist tuleb veendudda, et laadimissild oleks korralikult kinnitatud ja vajaliku koormatavusega. Laadimissillal tuleb sõita aeglaselt ja tähelepanelikult. 25. Tõstukiga veokile sõites tuleb veenduda, et veok on stabiilne ja selle pidurid on korralikult rakendatud
ilma igasuguse ettevalmistuseta alustab kõhe möödasõitu. Seega ilmub mootorrattur eessõitva juhi vaatevälja täiesti ootamatult. Selle juhi tähelepanu võib aga hetkel olla koondatud mõnele teevigastusele ning ta võib parajasti sellest vasakult mööda põigata. ' ', Kuna mootorrattur on maanteel halvemini märgatav kui auto, peab ta möödasõidu alustamisel varem võtma vasa- kule, et ennast nähtavaks teha. Kui ei olda veendunud, et eessõitja kavatsetavast manöövrist aru on saanud või kui pole selgust eesliikuja edasise tegevuse suhtes, tuleb möö- dasõidust loobuda. Ohtlik on möödasõidul kalduda teepeenrale, sest see on sageli pehme või libe ja tagajärjeks võib olla sõiduki sil- mapilkne juhitavuse kaotus. Ka ei võeta möödasõitu ette lagunenud kätte ja halva nähtavusega teelõigul. Täiesti ohutu saab möödasõit olla ainult sirgel teel. Kõige raskem olukord möödasõidul võib tekkida vastu-
annaabi.ee 
