Samal ajal kujunesid välja ka rooma portreekunsti alused. Selle tene on seletatav range perekonnaeluga vanimas rooma ühiskonnas, perekonnapea ja esi-isade, suguvõsa kaitsjate austamisega. Rooma veejuhtmed-akveduktid-kuuluvad tolleaegse ehituskunsti parimate näidete hulka. Kogu aeg oli voolav vesi, kraani ei tuntud. Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe, neist suurepäraseim foorum. Rooma keisrite foorumid, iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Uueks tüübiks arhitektuuris olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Üks kauneim neis Tituse kaar. Triumfikaared ei olnud väravad, need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu. Triumfikaar on laia kaareavaga kivist massliiv ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Ehitati ka Roomas rohkesti ametiteatreid. Võimsam neist Colosseum- neljakorruseline ovaalse põhiplaaniga hoone
kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. - Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. - Foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. - Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar.
Hauamonumentide näiteks võib tuua ka Eurisacuse hauamonumendi. Motiivina on seal kasutatud tellija ametitunnust: leivaastjat. Müüri alumist osa täidavad paarissambad, mis oleksid nagu seinast välja raiutud. Rooma foorum Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe. Üheks neist foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. Kuid Rooma foorum ei ole määratud pidulikeks rongkäikudeks. Rooma foorumi iga osa mõjub täiusliku tervikuna ja ning selles avalduvadki klassikalise kooli mõjud. Rõhku ei asetatud mitte ehituse massile nagu Ateena Akropolil, vaid lahtisele interjöörile, millel paiknesid väiksed ehituskehad nagu sambad ja templid
07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21) „Raadi park asub Tartu linna kirdeosas, ajalooliselt Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas Raadi järve kallastel. Peahoone varemed ja park on muinsuskaitse all. Dendropark on võetud looduskaitse alla aastast 1957 ja mõisa park 1986, pargi kogu pindala on 10,3 hektarit.“ (Keskkonnaamet 2015) „Raadi park on üks eredamaid pargikujundusi Eesti mõisaparkide ajaloos. Raadi mõisa pargi vanim, veel tänaseni säilunud kvadraatse kavatisega planeering, pärineb 18.sajandi keskpaigast. Praegune Raadi park koosneb kahest osast. Ülemine park on osa ajaloolisest Raadi mõisapargist, kus domineerib algne regulaarne lahendus. Alumine park on dendropark, kus rajamisel põhirõhk asetatud liigirohkusele. Seda osa läbib teedevõrk, mis liigendab dendropargi erikujulisteks osatükkideks.“ (Puhka eestis 2015) Joonis 1 Allikas: Keskkonnaamet Joonis 1. Näitab kus asub Raadi park ning kus on dendropargi osa. Punasega märgitud ala
viimased kindlustati tugipiilarite ja tugikaartega, mis lubasid ehitada sõrestikutaolisi kõrgeid konstruktsioone ja õhemat seina. Gooti stiilis taodeldi maksimaalset ruumiühtsust. Tuntumad ehitised on Milaani toomkirik, Kölni toomkirik ja Notre Dame Pariisis. 14. Mis on iseloomulik Renesanssi ajastu ehitistele? 14.-16. saj. Arhitektuuris hakati rõhku panema olmelikele ehitistela. Tüüpiline oli sümmetrilise kavatisega ja sammasterohke siseõuega paleed. Kirikuarhitektuuris eelistati kupliga tsentraalehitisi (palju elemente võeti antiikkultuurst, nt sambad). Kui gooti stiilis oli oluline vertikaalsuunas ehitamine siis renesanssis oli horisontaalstiilis. Teravkaare asemele tuli ümarkaar. Seinapinda hakati liigendama avarate akendega. Hooned muutusid suurejoonelisemateks. 15. Milline on baroki, rokokoo suuna ehitis? 1680 1770 a
1977 suvel kahel korral sisse ka Nõo kirikusse. Taas 49 Nõo kirik. Foto: Ü. Jukk 2013 toimus sissemurdmine 1993. 21. sajandi algul pandi eraannetuste abil Nõo kiriku katusele uus kate.30 Nõo Püha Kolmainu kirik on väike lubjatud maakiviehitis. Kirik on traditsioonilise kolmeosalise viie kupliga kavatisega. Läänepool asub kellatorn. Nelitise kõrval on ristkülikukujuline apsiid, nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulakupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga. Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtsakoeline. Seinad on ülaosas liigendatud karniisidega. Historitsistlik ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust.31 51 Nõo kiriku ikonostaas. Allikas: EAÕK 50 Nõo kiriku portaal.
IV saj teatreist on tuntumad Dionysose teater Ateenas (u 350 - 325) ja teater Epidauroses (ehitas Polykleitos noorem) Suurepäraseid ehitisi tekib IV, III ja II sajandil eriti Väike-Aasias, tänu üksikute valitsejate toredusearmastusele. Efesoses, Mileetoses ja Prienes on välja kaevatud hulk esmajärgulise tähtsusega ehitiste varemeid Priene varemed annavad pildi täiuslikust hellenistlikust linnast Väga reeglipärase kavatisega, täisnurki lõikuvad tänavad Linna keskuseks nelinurkne turuplats, mida kolmest küljest ümbritsesid sammaskäigud Tänavad olid sillutatud ja veerennidega Hulk monumentaalseid kaevusid, väravaid Ilus raekoda ja hoone rahvakoosolekuteks, suurejooneline teater jne Linna jumalanna Athena tempel on toredamaid joonia stiilis ehitisi Väike-Aasias Ehitaja Pytheos
horisontaalsust. Pisa toomkirik on viielööviline (lameda laega kesklöövi pikkus on 100 m) basiilika, lööve eraldavad antiiksete kapiteelidega sambad. Pikalt eenduv transept on suhteliselt kitsas, nelitise kohal kõrguva ovaalse põhiplaaniga kupli eeskujusid tuleb tõenäoliselt otsida kokkupuudetest islami arhitektuuriga. Välisseinad on kaetud valgete ja tumeroheliste marmorplaatide ribadega, üle kogu fassaadi ulatuvad aga sammasgaleriid. Toomkiriku kavatisega haakub baptisteerium, mille kaks madalamat korrust on klassikalises romaani stiilis, ülemistel korrustel ilmneb aga juba gooti stiilile omaseid võtteid. Kompleksi kuulsaim osa on aga viltune kellatorn e. kampaniil. Väliskujult silindriline, kuue avatud rõdukäiguga, mis kulgevad piki võlvkaari spiraalse ringina kalde suunas. Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia romaani-aegsete kirikute arhitektuuris eksisteerivad kõrvuti bütsantsi, antiigi ja araabia ehituskunsti mõjud
annaabi.ee 
