Linnad, linnused, kirikud Eestis toimus peale vallutust võõrvõimude võimuvõitlus. Riia peapiiskop pidas ennast siin kõrgeimaks võimukandjaks ja mitmel korral läks ta tülli Liivi orduga. 1297 puhkes siin esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Siinseid konflikte üritasid paavstid lahendada. Tüli suudeti lahendada 1238 sõlmitud Stensby lepinguga. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos harjumaa ja virumaaga, järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi ida suunas kavandavateks vallutusteks sõjaline liit. See kindlustas Taani võimu siin. Vallutajad hakkasid siinseid alasi enda aadlikega täitma. Nüüd hakkasid Eestis kehtima läänisuhted. Aja jooksul hakati vasallile antud maale vaatama nagu eraomandile, mis anti isalt pojale. Kujunes siinne maa-aadel. Kõige kiiremini tekkisid mõisad Harju-Virus. Siinne vasalkond saavutas suure sõltumatuse ja see ei meeldinud Taanile. PT 12. Jüriöö ülestõus 1343-1345
o Majanduslik rõhumine tugevndas veelgi poliitilisi pingeid, ikka kindlamaks kujunes mõte vabadust taastada. VÕÕRAD VÕIMUD OMAVAHEL o Tüli mõõgavendade ordu ja Taani vahel suudeti lahendada alles 1238a kui Taani ja mõõgavendade mantlipärija, vastu moodustatud Liivi ordu vahel sõlmiti Taanis Stensby rahuleping. Millega Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule. Lepinguga loodi idasunnas kavandavateks vallutusteks liit. o Stensby leping kindlustas Taani seisudit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja pidi olema aaluseks rooma-katoliku kiriku edasitungmisel itta. o Talurahvas sai tänau kodusõjale kannatada, sest ette jäid rüüsteretked ja kodusõjad. KOHALIKU AADLI KUJUNEMINE o Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde teiste hulgast aadlike- peamiselt sakslasi.