Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kautšukipii mahl - sarnased materjalid

kautsuk, isopreen, kasvatamine, raselt, kustutab, rubber, keemistemperatuur, eurooplased, ameerikast, materjaliga, kulukas, sissel
thumbnail
1
doc

Keemia mõisted

organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika riikides. Kautsuk - on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Kautsuk tuleneb indiaani keelest ja tähendab pisaraid. Lähteaineks on loodusliku kautsuki saamiseks on kautsukipuu ­ hevea piimjas mahl, nn. Lateks. Asuv hevea koore all kanalikestes, kogumiseks tehakse puukoorde sisselõikeid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Toit

glükoosijääkidest. Näiteks fruktoosijääkidest koosnev inuliin. Sellised süsivesikud etendavad meie menüüs siiski tagasihoidlikku osa. Inuliini saame näiteks maapirnist, mustjuurest, sigurist. Tinglikult saab toidu polüooside hulka lugeda ka toidu kiudaineid - hemitselluloose, pektiinaineid, tselluloosi jne. PISUT VAJALIKKU AJALUGU Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Ida-Aasias 18 000, Egiptuses 12 000, Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Nendest faktidest võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega

Keemia
91 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Nektari mahlad

Nektari mahlad Suhkrud mahlas, nektaris ja mahlajookides Eesti elanik ostab ligi 20 kilogrammi suhkrut aastas. Sellele lisandub maiustustes, puuviljades ja teistes toiduainetes sisalduv suhkur. Seega tuleb hoolikalt jälgida, kui palju suhkrut tegelikult tarbid. Üheks magusaallikaks on näiteks mahlad ja nektarid. Vastavalt Eesti Toitumissoovitustele peaksid süsivesikud katma 55-60% toiduenergiast, kusjuures lastel ja vähese energiatarbega täiskasvanutel ei tohiks sahharoosist saadav energiahulk ületada 10% toiduenergiast.Mahlale, välja arvatud pirni- ja viinamarjamahl, võivad tootjad lisada maitse parandamiseks suhkruid ja suhkrutooteid (kuni 15 g liitri mahla kohta).Mahla, millele on lisatud suhkruid ja suhkrutooteid üle 15 grammi 1 liitri mahla kohta, nimetatakse magustatud mahlaks. Magustatud mahlale võib lisada suhkruid ja suhkrutooteid liitri mahla kohta kuni 100 grammi. Sidruni- ja laimimahlale ning punase-, valge- ja mustasõstramahlale

Joogiõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taimemahlade el-juhtivus tööjuhend

Õpilase nimi:.......................... Kuupäev: ............................... UURIMUSLIKU TÖÖ JUHEND 8. KLASSI BIOLOOGIA Töö eesmärk on võrrelda taimemahlade elektrijuhtivust Taimerakud sisaldavad mitmesuguseid soolasid, happeid jm ühendeid. Vastavate ainete vesilahust on palju raku vakuoolides, kuid loomulikult ka teistes raku osades. Tsütoplasma ongi ainete vesilahus. Taimede viljadest eraldatud mahlad on teatavasti erisuguse magususe ja hapususega, mis tuleneb mitmesuguste orgaaniliste hapete ja süsivesikute sisaldusest. Rakumahla kontsentratsioonist oleneb tema võime omastada väliskeskkonnast toitelahuseid. Omastamine toimub osmoosi teel: vesi (lahusti) liigub madalama lahustunud aine kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema ko

Loodus
3 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Kumm ja vulkaniseerimine

Kumm ja vulkaniseerimine Gertu Õunap 11A Kautsuki leiutamisest Esimesed kautsukisarnased ained valmistas 20.sajandi algul Tartu Ülikooli professor I. Kondakov ning esimene tööstuslik sünteetiline kautsuk saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal. Venelased tootsid piiritusest, seega teraviljast ja sakslased lubjakivist ja kivisöest. Leiutajad Jalgrattarehvi leiutas sotlane Dunlop, kes valmistas selle aiakastmisvoolikust. Vihmamantli leiutas samuti sotlane MacIntosh. Kautsuki esimeseks patenteeritud kasutusalaks oli vahend pliiatsikirja eemaldamiseks ehk siis kustutuskumm - leiutajaks kuulus keemik Priestley. Koostis

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest.

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
26
odt

Keemia kordamine

Mittemetallide aktiivsus ülalt alla väheneb, sest aatomi raadiuse kasvades väheneb võime liita elektrone 1. Elementide perioodilised omadused Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised omadused, kristallstruktuur Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) 1. Ionisatsioonienergia Ionisatsioonienergia - energiahulk, mida tuleb kulutada, et elektroni aatomist eraldada ja tuuma mõjusfäärist kõrvaldada. Ühik kJ/mol. Tähis I. I1

Keemia
35 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami kordamisküsimused

Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaasiline- puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda. 6. Aine omadused. Füüsikaline- omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus). Keemiline- omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine hapnikus). 7. Materjal- on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. 8. Segud- koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Klassifikatsioon-

Keemia
33 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vesi

TOIDU VESI Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Nii vajavad imikud ööpäevas vett 120...170 ml/kg, 4...6 aastaste laste veenõudlus on aga umbes 75...100 ml/kg. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit. Esiteks, mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. Kolmandal arengukuul on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus mu

Keemia
21 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 3.2 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Liis Hendrikson Matrikli nr: 104191 Õpperühm: KATB 41 Juhendaja: Tiina Randla 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Töö teoreetilised alused: Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained, taimne tooraine) kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi ja peroksüdaasi kasutamisel. Tänu glükoosi osküdaasi substraadispetsiifilisusele glükoosi suhtes võimaldab meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. Glükoosi oksüdaas katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reak

Biokeemia
26 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Käärimine tööstuses

Pärnumaa Kutsehariduskeskus K-09 Käärimisprotsess toiduainetetööstuses Keemia Koostaja: Triinu Nööri Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Käärimine.......................................................................................................4 Etanoolkäärimine...........................................................................................4 · Veinide valmistamine.........................................................................4 · Koduõlle valmistamine......................................................................5 Piimhapekäärimine........................................................................................5 · Hapukoor

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

vahel. Seega on ka arusaadav, miks tekib uus kaksikside just sinna. Selliseid "laialimääritud" sidemeid kutsutakse Delokaliseeritud sidemetaks. Mullu õpitud sidemetest on delokaliseeritud sidemeks näiteks metalliline side 2-metüül-1,3-butadieen e isopreen CH2=C(CH3)-CH=CH2 Vabalt looduses ei leidu, kuid väga levinud on 2-3 isopreeni molekulist koosnevad tsükliliste molekulidega ained - terpeenid ( nimi tärpentiinist). Nende hulka kuuluvat kamper, mentool jne. Isopreeni polümeer on looduslik kautsuk (LK) X CH2=C(CH3)-CH=CH2 à[-CH2-C(CH3)=CH-CH2-]x Toodetakse põhiliselt piimalilleliste (euphorbidae) hulka kuuluvate Hevea liikidest.Kautsukiteks nimetatakse kõrgelastseid polümeere

Keemia
1143 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Alkoholid ja fenoolid

Alkoholid ja fenoolid. Tselluloostehiskiud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks. Otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte töötlemine NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks. Lisades saadud alkoholaadile süsinikdisulfiidi, tekib tselluloosi ksantogenaat, mis lahustub vees. Merseriseerimine. Tselluloos annab leelise toimel alkoholate. Kange (20...30%) leelisega töödeldakse peamiselt puuvilla ja seda nimetatakse merseriseerimiseks. Töötlemise aeg on kuni 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt leeliskomplekse. Kui merseriseeritud lõnga või kangast veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on natuke muutunud. Käärimisprotsessid toiduainetööstuses. Käärimise all mõistetakse prottsesse, milles mikroorganismid muudavad monosahhariidid, aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaadusteks. Paljud kääri

Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

Biokeemia
56 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kuidas valmib suhkur

Kuidas valmib suhkur? ● Suhkruroo põllult käib üle traktor, mis eraldab suhkruroo taimelt koore ja tükeldab sisu väiksemateks osadeks. ● Tükeldatud ja koorest puhastatud suhkruroog viiakse tehasesse ● Tehases läbivad nad kaks puhastusprotsessi ● Suhrurooga leotatakse vees ja purustatakse veel väiksemateks tükkideks ● Suhruroost pressitakse magus mahl välja ning viiakse suhruroo tükkidega veskitesse ● Suhruroo mass läbib viite veskit kuhu veski alla ja veski peale kerkib mahl ● Magus mahl kogutakse veskitelt ära ● Nüüd, kui mahl on taimest eraldatud, hakatakse mahla töötlema suhruks ● Mahl filtreeritakse, et suhrusse ei satuks mustus ● Mõõdetakse mahlas suhkru sisaldus ● Mahlal lastakse kukkuda 10 meetri kõrgusest torust, mille sees on vääveldioksiidi aur (see valgendab suhrumahla) ● Mõõdetakse mahla pH tase ● Mahl segatakse kokku lubjalahusega (lubjalahus saadakse lubjakivist) ja jäetaks umbes

Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Glükoosisisalduse määramine

Tallinna Tehnikaülikool Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Töö nr: 3.5 Nimi: Lona Sarapuu Kood: 082631 Õpperühm : YAGB21 Juhendaja nimi: Malle Kreen Tallinn 2009 Sissejuhatus Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes vedelikes (vereseerumis, piimavadakus jm) kasutatakse ensümaatilist meetodit, see põhineb kahe ensüümi: glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. See meetod võimaldab määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul, tänu GOD-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes. GOD (süstemaatiline nimetus ,d-glükoos)- O2-oksüdoreduktaas katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk- flavoproteiin, sisaldab prosteetilise grupina (mittevalgulise komponendina) flaviinad

Biokeemia
110 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Karbonaadid referaat

koosnevad süsinikuühenditest. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Looduses leidub suur osa süsinikku karbonaatidena. Kõige levinum neist on kaltsiumkarbonaat (CaCO3.) Karbonaatidest väiksem osa on lahustunud looduslikes vees, nagu näiteks Ca(HCO3)2. Peamine süsinikuühend atmosfääris on CO2. Osa sellest on lahustunud ka vees.Süsinik ja vesinik koos moodustavad süsivesinikke. Lihtsaim neist on metaan. Süsiniku sulamistemepratuur on 3800 °C ning keemistemperatuur 4830 °C. Süsinikku ja ta erinevaid ühendeid kasutatakse vee ja õhu puhastamisel, autorehvide, terase, teemandi, pliiatsisüsi, plastide,maagaasi, bensiini, õli jm. ühendite valmistamisel. 4 Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32­)

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Oopium

Jakob Westholmi Gümnaasium Oopium Inimeseõpetuse referaat Marleen Mikk 7.b Tallinn 2016 Sisukord Mis on oopimum?................................................................................................... 5 Kasutamine............................................................................................................. 5 Mõju........................................................................................................................ 6 Kahjustused............................................................................................................ 7 Sõltuvus.................................................................................................................. 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad..................................................

Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mürgid ja vastumürgid

Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises tar

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keemia - Happed

Happed Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades ves

Biokeemia
6 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2012 Teoreetilised alused Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi ­ glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FADi abil kantakse glükoosi molekulilt

Biokeemia
61 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Botaanika loengukonspekt

arengufaas. Parim on liblikõielisterohke rohi ja põldhein niita õitsemine algfaasis täisõitsemiseni. Söötmine on mehaniseeritav, omadustelt on kuivsilo koresööda ja mahlakate söötade vahepealne. Head kuivsilo sööb lehm päevas 25-40 kg, kui on halb silo, ei või anda üle 10 kg päevas. Kuivsiloga ei saa heina täielikult asendada. Teraviljad Teravilja kasvatatakse enam kui poolel maailma külvipinnal. Enamasti toiduks, kuid suureneb ka kasvatamine loomasöödaks ja tehniliseks otstarbeks. Kõige rohkem läheb toiduks nisu, siis riis. Eestis tüüpiline leivavili on rukis. Mais ja sorgo on tähtsad Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Teravili on hästi seeduv ­ valgu ja tärklise suhe on inimorganismile sobiv. Loomasöödana kasutatakse kogu maapealset osa. Tähtsaim on tera. Kasutamine laudas kergelt mehhaniseeritav. Loomade tootmistaseme tõusuga on tõusnud vajadus kontsentreeritud sööda järgi. Tööstusteraviljana sobib

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli pika kasvuajaga, varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades dekoratiiv- ja ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul Tsiilist ­ Chiloe saarelt. Sealt pärinevad kartulivormid levisid Iiri- ja Inglismaa kaudu teistesse Euroopa riikidesse. Kartuli ulatuslikum kasvatamine hoogustus Euroopas 18. sajandi teisel poolel. Eestis hakati kartulit kasvatama 18. saj keskel (mõisaaedades). Aastatel 1800-1840 levis kartul mõisaaedadest taluaedadesse. 1840.-1850. aastatel algas arvestatav kartuli kasvatamine nii mõisa- kui talupõldudel. Suurimad kasvatajad: Hiina, India, Venemaa 29. Millest lähtuda kartulisordi valikul? Sobiva sordi valikul tuleb lähtuda: kasvuperioodi pikkusest, mugulate suurusest,

Toiduained
45 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Suhkur

suhkru/siirupi kas tervenisti või osaliselt ja muundab selle erinevateks komponentideks, kaasa arvatud süsihappegaasiks. Tekkinud süsihappegaas suurendab saia-leiva toote mahtu ja muudab toote poorsemaks. Ka biskviitkookides ja muffinites tekitab suhkur toote massi – teiste sõnadega taas mahtu. Suhkrul on niisiis ka füüsiline olemus. Kui me neis toodetes suhkrut enam ei kasutaks, suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett

Tooraine õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Referaat SUHKUR

suhkru/siirupi kas tervenisti või osaliselt ja muundab selle erinevateks komponentideks, kaasa arvatud süsihappegaasiks. Tekkinud süsihappegaas suurendab saia-leiva toote mahtu ja muudab toote poorsemaks. Ka biskviitkookides ja muffinites tekitab suhkur toote massi ­ teiste sõnadega taas mahtu. Suhkrul on niisiis ka füüsiline olemus. Kui me neis toodetes suhkrut enam ei kasutaks, suureneks toodete tarbimisel rasvast omandatav energiakogus. 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE Nii eurooplased kui ka teised on juba tuhandeid aastaid magusast lugu pidanud. Enne seda, kui suhkrut tundma õpiti, sõid meie esivanemad mett, datleid ja teisi magusaid toite, mida kasutati ka magusainetena. Teame seda Vahemere-äärsete antiikkultuuride kirjutistest ja bareljeefidest. Meie vanim tuntud magusaine on mesi. Hispaanias Arãna koobaste 12 000 aastat vanadel seinamaalingutel on kujutatud mett koguvaid naisi. Nagu tänagi, kasutasid naised mett

Kokandus
28 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Opiaadid

Tallinna Muusikakeskkool XXXXXXXX 7.klass Narkootikumid: Opiaadid Referaat Opiaadid Sisukord Opiaadide ajalugu Mis on oopium Morfiin Heroiin Kodeiin Fentanüülid Disainitud opioodid Muud sünteetilides opiaadid Tootjad Tarvitamis viisid Opiaaditde mõju Kahjustused Sõltuvus Ajalugu Oopiumimooni ehk unimagunat on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena. 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kahe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas, eriti inglaste liiga vaba kauplemine oopiumiga tõi kaasa uimasti kuritarvitamise laialdase leviku hiinlaste hulgas. Vähesel määral oli oopiumi suitsetamine Euroopas levinud juba 19. sajandil. Tugevatoimeliste opiaatide nagu puhta morfiini ja heroiini sünteesimine ning süstalde ja kanüülide ehk õõnesnõelte kasutuselevõtm

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
20
docx

KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE

Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda omadused....................................

Keskkonnakeemia
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil

Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia Laboratoorne töö 3.3 Teostaja: 2016 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides (vereseerum, toiduained jm) kasutatatkse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. Tänu GOx-i substraadispetsiifilisusele ,D-glükoosi suhtes võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust ka teiste suhkrute juuresolekul. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi:O2-oksüdoreaduktaas (EC 1.1.3.4) näitab, et ta katalüüsib ,D-glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Produktideks on vesinikperoksiid ja ,D-glükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsides moodustab D- glükoonhappe. GOx kujutab endast liitvalku, täpsemalt flavoproteiini, mis sisaldab mittevalgulise komponentina flav

Biokeemia
12 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Valgud

Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks 56-63% n

Biokeemia
37 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik..

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Agronoomia

Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil ­ otsesel ja kaudsel teel. Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ­ ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike. Heintaimede liike karjamaal rohkem. Loomade karjatamine loob täiesti teistsugused tingimused,isegi võrreldes niitmisega. Karjatamisega kaasneb tallamine, väljaheited Karjatamine teeb rohumaast karjamaa. Muutub hõredaks kui niita. Karjatamine toob endaga kaasa : rohu söötmine erineb niitmisest sest loomad valivad ja kärbivad paremaid taimeliike ja nende osi. Seetõttu

Agronoomia
35 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maa

Eesti metsad
202 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Asukoht ja topograafia

Sellest arenesid aegade jooksul niisutusrennid, mis juhivad vett piki viinapuude rida, kuid see süsteem toimib tõhusalt ainult tasasel maal. Viimase 40 aasta kestel on välja kujunenud vihmutamine (sageli liikuvate vihmutitega), samuti tilkniisutus, kus vesi tilgub pinnasesse iga viinapuurea kõrval kulgevast torust. Sellel niisutusviisil on palju eeliseid, nende hulgas täpsus, lihtsus ja võimalus manustada koos veega veel muid aineid, näiteks väetisi. Maaharimine Teiste taimede kasvatamine viinapuuridade vahel takistab mullaerosiooni ja laseb viinapuudele mehhanismidega ligi pääseda ilma pinnast segi pööramata. Hoolikas taimede valik (rohi, rukis või . ) võimaldab niitmise või maasse kaevamise teel saada toitvat multsi. See on loomulikum väetamise viis kui anorgaanilised väetised, mida ikka laialdaselt kasutatakse. Pinnas tiheneb aja kui, seda on võib-olla tarvis künda või isegi sügavalt koorida, et hõlbustada õhustamist ja veeläbilaskvust

Joogiõpetus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun