RETSENSIOON - Kartulimoos ehk Chelsea Win
Lavastaja Jaak Allik tegi taaskord väga hästi oma tööd.. Mulle meeldis eriti see, kui Martin
õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Hämmastama pani mind
kartulite hulk ning see, kuidas neid halastamatult aina juurde kooriti. Tekkis küsimus, mida
nendega küll pärast peale hakati? Üldiselt jättiski näidendi lavastus väga tervikliku ja ühtse
mulje ning umbes kolmveerand näidendit oli naeratus suul ning põnev olla. Vahtisin isegi
kartulikoorte kaussilendamist suu ammuli peas, sest see oli pisidetailidega, nagu näiteks
salajane taburettide äravahetamine, ülilõbusaks muudetud. Ma arvan, et Allik tahtis publiku
näidendi sisu üle juurdlema panna ning seda läbi lihtsate elementide, mis kõigile peaksid
tuttavad olema.
Näidendi kunstilise kujundamisega tegeles Jaak Vaus, kes kasutas lihtsaid ja samas leidlikke
nippe. Laval olid igasugused talurahvale sobilikud asjad: vanad taburetid, päevinäinud