Roosteseentel esineb pleomorfism - eri arengujärgud järgnevad üksteisele kindlas korras. Osa roosteseeni areneb kogu elu ühel peremeestaimel, osadel esineb peremeestaime vaheldus osa arengujärke ühel, osa teisel peremeestaimel. Kui tegemist on majanduslikult olulise taime parasiidiga, kutsutakse vähemtähtsat peremeestaime vaheperemeheks. Esimene arengujärk on algeosla, kus valmivad lülieosed, need esinevad sageli koos kevistega - taimekoes kausikujuliste süvenditega, kus on padjanditena eostekandjate kogumikud. Kevistes valmivaid eoseid nimetatakse kevadeosteks. Sellele järgneb suvieoste arengujärk taimel tekivad hele- või punakaspruunid eostekandjate padjandid. Veel hiljem tekivad tumepruunid või mustad talieostekandjate padjandid. Talieosed on paksukestalised püsieosed, millel peale talvitumist arenevad eoskandadel kandeosed. Need nakatavad uusi peremeestaimi, millel arenevad algeoslad ja kevised
Kuid ka Marineri telekaamerad saatsid Maale algul vaid udu-, õigemini tolmupilte. Vaatlusprogramm tehti ümber, tööle pandi ainult lainurkkaamerad, et otsida võimalikke pilveauke. Mõned sellised kohad õnnestuski leida, mida seejärel pildistati juba suuremat lahutust andva kaameraga. Esmapilgul tundus, et saadud piltidel on alad, kus üksteise peal on mitu suurt meteoriidikraatrit. Lähemal uurimisel taibati, et tegemist pole siiski meteoriidi tekitatud kraatritega, vaid vulkaanide kausikujuliste hiigelavade - kaldeeradega. Malli võeti muidugi Maa vulkaanide avadest. Võrreldes maistega olid Marsi omad harjumatult suured, ning nüüd saadi ka aru, miks just ainult need kohad läbi tolmupilvede näha olid. Leitud olid erakordselt suured vulkaanid, millede tipud ulatusid kõrgemale tolmupilvede põhikihist. Tolmupilved olid uurijad suunanud Päikesesüsteemi suurimate vulkaanide avastamisele.
annaabi.ee 
