läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15- kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 km läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 40
KASTAN · Pähklike - viljakest jäik, puitunud, pähklist väiksem. TATAR, PÄRN, KIBUVITS Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS · Teris nahkjas viljakest on seemnekesega kokku kasvanud NISU, RUKIS Tõru pähkel, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. TAMM, KIVIVILJAK Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS
pole seemnega kokku kasvanud. Pähklike erineb tõelisest pähklist selle poolest, et pähklike on arenenud ühest, pähkel mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Hariliku pärnapuu vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika) Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud. Teris esineb kõrrelistel, sealhulgas teraviljadel. Rukki teris. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Teris Tõru on kuiv sulgvili, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. Tõru esineb tammedel ja kiviviljakutel. Tõruks nimetatakse ka tammetõru.[1] Tammetõru. Foto: https://morfoloogia.weebly.com/kuiv-vili.html Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili. On tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud. Seemnised võivad olla varustatud kileja äärisega või tiivakujulise lisandiga, mida nimetatakse ka tiibviljaks
Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin)
Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu 4 mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte
Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Siin asub ka Kuu nähtava külje suurim kraater Clavius, mille 6600 meetri kõrguste vallide vahekaugus ulatub kuni 235 kilomeetrini. Vallil on veel kaks vastastikku asuvat väiksemat kraatrit. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin). Kokku on neid
Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt. 8 Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin)
komeedituumadest. XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kraatrid Kuu kraatrite tekkepõhjuseks on meteoriitide põrked. läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini. Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga, suuremad on ümbritsetud ringvalliga. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, nimetatakse löögibasseinideks XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Löögibasseinid Kokku on neid moodustisi Kuul üle 40 Suurima mõõtmed küünivad 1160 kilomeetrini ning selles asub
Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Ka on osa väiksemaid kraatreid (nn. sekundaarkraatrid) tekitatud põhikraatri moodustumisel väljalennanud tükkide poolt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin)
meteoriidi massi 10 000 korda ja tekkinud augu läbimõõt tema läbimõõdu 10 kuni 20 korda. Väljapaisatud aine moodustab augu ümber valli. Lisaks osa ainest aurustub, osa sulab ja osa võib lennata tekkekohast väga kaugele. Nii on mõned killud lennanud koguni Maale, neid nimetatakse Kuult pärit meteoriitideks. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis basseiniks. Kokku on neid moodustisi Kuul umbes 35. Need veetud basseinid on tihedalt seotud sama kuivade Kuu meredega. Kuu suurim bassein
nimesid. Teiste hulgas 4 on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kuni 15-kilomeetrise läbimõõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga. Suurematel kraatritel on põhjad suhteliselt tasased, vallide siseküljel on terrassid ja keskel mägi (nn. tsentraalmägi) või koguni mitu mäge. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli, seejuures on eriti sisemised ringvallid sageli katkendlikud. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 kilomeetrit, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks (ingl. k. impact basin)
on olemas fikseeritud pöörlemistelgi, siis peab välisjõudude momentide summa nende telgede suhtes null olema. Näiteks jääb auto vedav ratas paigale, kui mootor pöörav moment on võrdne teekatte ja piduriklotside poolt mõjuvate seisuhõõrdejõudude momentide summaga. Konservatiivses jõuväljas asuva keha (süsteemi) jaoks on võimalik tasakaalutingimused formuleerida ka potentsiaalse energia kaudu. Kelk võib olla tasakaalus nii jäämäe tipus kui kausikujulise jäätunud oru põhjas. Esimesel juhul on kelgu potentsiaalne energia maksimaalne naaberpunktidega võrreldes; siin vähimgi välistõuge rikub tasakaalu, kelk ei tule iseenesest kunagi mäe otsa tagasi. Oru põhjas on kelgu potentsiaalne energia naaberpunktidega võrreldes minimaalne. Kui lühiajaline välismõju (tõuge) viib kelgu tasakaalust välja, hakkab see võnkuma tasakaaluasendi ümber, kuni hõõrdejõud kulutad ära
on olemas fikseeritud pöörlemistelgi, siis peab välisjõudude momentide summa nende telgede suhtes null olema. Näiteks jääb auto vedav ratas paigale, kui mootor pöörav moment on võrdne teekatte ja piduriklotside poolt mõjuvate seisuhõõrdejõudude momentide summaga. Konservatiivses jõuväljas asuva keha (süsteemi) jaoks on võimalik tasakaalutingimused formuleerida ka potentsiaalse energia kaudu. Kelk võib olla tasakaalus nii jäämäe tipus kui kausikujulise jäätunud oru põhjas. Esimesel juhul on kelgu potentsiaalne energia maksimaalne naaberpunktidega võrreldes; siin vähimgi välistõuge rikub tasakaalu, kelk ei tule iseenesest kunagi mäe otsa tagasi. Oru põhjas on kelgu potentsiaalne energia naaberpunktidega võrreldes minimaalne. Kui lühiajaline välismõju (tõuge) viib kelgu tasakaalust välja, hakkab see võnkuma tasakaaluasendi ümber, kuni hõõrdejõud kulutad ära
annaabi.ee 
