Kere peale anti nii koolist popiviskamise, Keskaegne tänavapilt kui kirikuteenistuselt jalgalaskmise eest, õunavarguse ja kivilahingute eest, kauaks väljajäämise ja lihtsalt sõnakuulmatuse eest. Poisist sai kaupmehesell, kelle isesesva tegutsemise õigus laienes, keda usaldati üha enam. Ta võis saata kaupu teise linna, kontrollida maha- ja pealelaadimist, ühesõnaga vanema, meister-kaupmehe ja ka gildi valve all tõestas ta pidevalt oma suutlikkust. Meister- kaupmeheni oli aga veel pikk tee. Sell pidi saama kasumiga kaplemise oskuse, selle läbi ka varanduse, seejärel kinnisvara, alles siis võis ta pretendeerida tõsiselt võetava kaupmehe nimele. Kogu tegevuse vältel (pikkade aastate jooksul) ei tohtinud sell endale lubada ühtegi hooletust, valearvestust, ka ebaviisakat käitumist jms. Kaupmeheseisus oli see-eest ka vääriline tasu nähtud vaevale. Kaupmehed olid linna majandusliku, õigusliku ja poliitilise elu dikteerijad. 9 4.2 Käsitöölised
kilekotte, ent nende hind pole seni tarbijale vastuvõetav. Ta lisas, et ettevõttel pole midagi tavaliste kilekottide keelustamise vastu, kui sellega kaasneb keskkonnasäästlikumate alternatiivide soodustamine. Eestis on lisaks Estiko Plastarile veel mõned kilekotitootjad. Maailma kilekotitootjate väitel kulub paberkottide tootmiseks rohkemgi energiat kui plastkottide valmistamiseks. Pealekauba võtavad plastkotid vähem ruumi ning seega kulub vedamisel tootjalt kaupmeheni vähem kütust. Eesti kaupmehed maksavad poest kaubaga kaasa müüdavate kilekottide eest pakendiaktsiisi. TTK juhi Pungeri sõnul tuleb kaupmeestel hakkama saada ka juhul, kui kilekottide kasutamine keelatakse. «Ma kardan, et vabatahtlikult kilekotid ei kao, sest alternatiivid on kallimad,» lausub ta. «Aga maksude kaudu saab turgu suunata.» Mõttetu tarbimine Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori Erik Puura kinnitusel ei ole probleemiks mitte
annaabi.ee 
