Selle aasta lõpus peaksin ma saama õpipoisiks. Siis, peale seda, peaksin ma saama meistriks. No meistriks saan ma ainult siis, kui ma eksamilt läbi saan. Viimasel ajal on meie linnas väga palju käsitöölisi ja ma eriti ei usu, et ma eksmamist läbi saan. Kui ma eksami läbi teen liitun ma kohe tsunftiga. Tsunf on käsitööliste ühing. Ma proovin sellega liituda juba õpipoisina. Niiviisi igaks juhuks. Ma teen juba praegu kausse ja teisigi nõusidja homme plaanin ma need kaupmeestele maha müüa. Mul tuli meelde üks lugu, kuidas ma eeslinnas ühe teise käsitöölise tehtud nõusid käisin ostmas. See käsitööline oli väga kuulus ja kui ma ütlesin, et ma olen ka käsitööline, tahtis ta näha ka minu tehtud nõusid. Ma näitasin. Ta tahtis minuga kausse vahetada. Nii me siis tegimegi. Meil läks sellega nii kaua aega, et kui ma koju tagasi hakkasin minema oli linnamüüri värav juba sulgetud. Nii ma siis palusin valvureid terve öö, kuni hommikuni
kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi. Püha Vaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik. Väike kahelööviline kirik ilmus raedokumentidesse 1316. aastal, enne seda oli läbi sajandite raekabeliks ja seegikirikuks, kirik kuulus kaupmeestele. Väike kahelööviline kirik ilmus raedokumentidesse 1316. aastal, enne seda oli läbi sajandite raekabeliks ja seegikirikuks, kirik kuulus kaupmeestele. Dominiiklaste klooster Dominikaani munkade poolt 1246. aastal asutatud kloostrist on tänaseni säilinud
sajandist ka juristid, doktorid, pankurid, kaupmehed, kes reisid Prantsusmaale ja Itaaliasse, Saksamaale, Sveitsi ja Madalmaadesse. Grand Tour´i tähtsus: sisaldas haridus-, loodus- ja massiturismi algeid hotelliomanikud hakkasid koos majutusega pakkuma toitlustamist ja transporti sisuliselt pakuti pakettreise osavõtjate arvu kasv mõjutas Euroopa turismitööstuse arengut Kuni 17. sajandini täitsid majutusettevõtete rolli maanteede ääres olevad lihtsad ehitised palveränduritele ja kaupmeestele. 18. sajandil hakati rajama hotelle, aadlikud andsid oma paleed osaliselt või täielikult majutusasutusteks. Koos majutusega pakuti regulaarset tõllateenust, valuutavahetust. Reisijatele olid abiks pagasi järelvaatajad ja teejuhiks giidid. Transpordi areng 19. sajandil viis turismi uude ajajärku, teise faasi. Regulaarne laevaühendus Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sai alguse 1820. aastal. Esimene rong sõitis Inglismaal 1825. aastal.
võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja vahetamisele ning andsid kaupmeestele laene mille nood kaubaretke õnnestumisel suure kasumiga pankadele tagasi maksid, mis omakorda pangad õitsele viis.
LINNADE MAJANDUS: KÄSITÖÖ JA KAUBANDUS Majandusharud Linnaelanike põhilised elatusalad olid käsitöö ja kaubandus, kuid hariti ka põldu, peeti loomi ja tegeleti aiandusega. Loomi peeti ka linnatänavatel. Tegutsesid kalurid, kes müüsid oma saaki nii linnas turul kui ka kaupmeestele väljaveoks. Tsunftid ja gildid Tsunfti põhiülesandeks oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kehtis tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata käsitööga tegeleda. Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Skraa õpipoiss, sell, meister, vanem Juhtiv osa tsunftides kuulus tsunftimeistrile. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käsitööliste gildi.
üksnes tema väline teistsugusus, vaid ka varjatud oht et võõras võib olla ebaaus ja kaval. Eelkõige suletud ühiskondades, kus kokkupuude kaupmehe dünaamilise kujuga tekitas vältimatult psüholoogilisi pingeid, reageeriti tõsiasjale,et kaupmehe kasum ei allu mingile kontrollile, nii,et seostati kõik tema juures avastatud parandamatud vead tema kuulumusega teise rahva hulka. Neid puudusi salakavalus, riuklikkus, valelikkus- oli juba hallidest aegadest peale kaupmeestele ette heidetud. Kaupmehe elukutse oli võistlusala: ootamatu kasu, soodsa võimaluse tabamine, võime muuta teise nõrkus oma tugevuseks kõik need omadused muutsid selle ala võrreldavaks kõigist elualadest kõige võistluslikuma, spordiga. Kaupmehe kavalus seisnes eelkõige tema püüdes asju ette näha, et märgata enne teisi olukorramuutusi, kaupade üleküllust või puudust, kas on tulemas head saagid või näljahäda.
Eesti keele ja kultuuri uurimise algus. Valgustuse rüpes sündisid romantismiideede mõjul tärkas baltisaksa haritlastel tõsisem huvi eestlaste ajaloo, kultuuri ja identideedi vastu. Eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine algas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteri (17821846) tegevusega . Rosenplänteri arvates oli eesti keel oskus vajalik kõigile sakslastele, kes maarahvaga pidevalt suhtlesidmitte ainult pastoritele, vaid ka kohtunikele, arstidele ja kaupmeestele. Rosenpänter alustas esimesena ka eestikeelsete ja eesti keelt puudutavat käsikirjade kogumist. Tänu temale on säilinud Kristjan Jaak Petersoni luuletused ja päevaraamat, Otto Wilhelm Masingu kirjad ju muud Faktid ja väited: 18.sajandi teisel poolel hakkasid ilmuma esimesed rahvavalgustuslikud raamatud ja ajakirjad. 19.sajandil sai populaarseks põneva süzeega meelelahutuslikud rahvaraamatud. 18.sajandi lõpul ja 19
Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. -Põhjused: Muistne vabadusvõitlus algas, sest sõdijad ei suutnud kompromissi leida. Eestlasi taheti ristida, aga nood seda ei soovinud. Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208
Versailles lossis asus õukond aadlikel väikesed kohustused aga suur palk ja Uhked tiitlid Suured karjääri võimalused aadlikel Kuningal hea võimalus aadlike kontrollida Õukond oli euroopale eeskujuks.Prantsuse keel Ladina keele asemel 5. Kes oli Cobert ja missugused muudatused ta tegi Prantsusmaal? Cobert-oli kuninga rahandusminister ja nõuandja kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehk tollimaksu laskis rajada teid ja kanaleid hankis asumaid ehk koloonjaid Rentis rikastele kaupmeestele maksukogumisõiguse! Andis sootsaid laene manufaktuuri rajamiseks Müüs tiitleid ja Ametikohti! 6. Hugenottide olukord Prantsusmaal : Oli õigus oma jumalateenistusi pidada Neil olid oma väesalgad ja kindlused kaitseks katoliiklaste vastu Neid kadestati rikkuse pärast Kuningas tühistas nende eesõigused Vallandati riigiametitest osa hugenotte vahetasid usku Osa Hugenotte Lahkusid: Inglismaale, Madalmaadesse või Saksamaale 7
Vahendajad –Nad võivad osta kokku teelehti, veel tegelevad nad esmase töötlemisega, kokkuostmisega üksiktalupidajatelt ja edasimüümisega töötlejatele või teistele vahendajatele. Töötlejad – tegelevad masinatega, mis kuivatavad ja hakivad teelehti. Samuti valmistavad ette transportimiseks. Eksportijad – nad ostavad ühistutest või enampakkumistelt ning müüvad toodangu edasi kaupmeestele. Nad tunnevad hästi piirkonda ja tootjaid ning see garanteerib vedude kvaliteedi. Kaupmehed – nad varustavad pakendajaid õiges koguses ja õigel ajal teelehtedega, mille hind on vastuvõetav nii müüjale, kui ka ostjale. Pakendajad – pakendavad suurtest kotidest teepuru väikestesse teekotikestesse Istandused Kasvatajad Vahendajad Töötlejad Eksportijad Jaupmehed
Linnade käsitöölised olid alade kaupa koondunud tsunftidesse. Tsunfti põhikiri ehk skraa reguleeris nii oma liikmete tootmistegevust kui korraldas ka sotsiaalabi- kontrollis toodangu kvaliteeti ning üheskoos kaitsti end tsunftivälise toodangu eest. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne olukord oli hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Eesti olulisemaks väljaveokaubaks oli teravili ning sisseveokaubaks oli sool, mis andis siinsetele kaupmeestele suuremat kasumit. Arvan, et keskaeg oli väga soodne aeg Eesti kaubanduse arengule. Eesti kuulus Hansa Liitu ning see andis meile juba suure plusspunkti.
tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198
Rooma kultuur ja kirjandus Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator.
Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6
Liigtarbimine võib viia tõsiste tagajärgedeni. Kaupade tootmiseks kulub palju loodusressursse. Loodus on aga õrn, inimene võib sellele tohutult kahju teha. Kuna loodus on meie toitja, siis me saeme oksa, millel me ise istume. Enamuses arengumaades valitseb toidupuudus, aga lääneühiskonnas toidu üleküllus. Sellele probleemile ei ole veel efektiivset lahendust leitud. Probleemiks on ka see, et tooted peavad vähem aega vastu kui vanasti. Kuna kaupmeestele on see kasulik. Kaupmehed tahavad, et me ostaksime nende kaupa, sest sellest sõltub nedne teenistus. Et nende kasum oleks suurem, teevad nad oma kaubale reklaami. Võimalusi oma toodet reklaamida, on palju, aga parim neist on televiisor. Viimane mängib inimeste elus suurt rolli. Uuringute kohaselt veedab inimene päevas televiisori ees tunde. Sellepärast saavadki kaupmehed tutvustada oma toodet üle terve maailma miljonitele inimestele korraga.
kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,jõuku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Põhja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusoigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Põhja-Saksa piirkonnas, näiteks oiguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati voi siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Põhja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kõik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed endale saada eriõigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega. 14
2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel, sest indiaanlased ei saanud aru miks
paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV rahandusminister Colbert Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure ja rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes omakorda võtsid neid elanikkonnalt. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha tugevneva kuningavõimuga. Kuna hugenotid jõukamad, sest elatusid käsitööst ja kaubandusest tühistas kuningas nende allesjäänud õigused. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt.
Näe - korraks lasin silma looja ja kohe oli õnnetus taga - kaubaauto läks Muhus kummuli ja mitmed kaupmehed jäid selle päeva kasumist ilma. Aga noh, ega ma ka alati loodusjõudude, st metsloomade põikpäisuse vastu saa. Muidugi pean veidike ringi sahkerdama riigivalitsejate hulgas - kuidas muidu saaks kaupmehed oma asutustes piisavalt kasumit teenida. Õigupoolest on mul iseendast pisut halegi, et pole suutnud kaupmeestele rohkem kui 18% kasumit (käibemaksu) välja kaubelda. Mis sest, et masu aeg, ega minu kaitstud inimesed ei tohi siis nälga jääda. Ja siis muidugi on tänapäeva kõige raskem osa - töötus ja pankrotistumine. Üritan küll siin riigiisade kaudu vähendada kõigi palkasid, et ei peaks kaupmehi koondama, kuid kahjuks pole minu pingutustest alati kasu. Ilmselt on Ares end liigselt tööle unustanud. Selle-eest varastega on mul praegu suisa kuninglikud lood
Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Kaua aega ei läinudki, kui sõja vallandas Moskva suurvõrstiriik., kes soovis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ning 1558. aastal rüüstasidki Moskva väed Lõuna-Eestit. Pool aastat hiljem vallutasid venelased aga tormijooksuga Narva. Sellega aga pakkusid nad Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. Sellega venelased ei piirdunud - kaks kuud hiljem vallutasid nad ka Tartu ning esimene üks Vana Liivimaa riikidest oligi vallutatud. Liivimaa sai aru, et venelastele neist vastast ei ole ning ka abivägesid ei olnud kusagilt oodata. Lõpuks otsustas Orduriik anda end Poola kaitse alla ning Kuramaa läks seejärel Taanile.Nii olidki sõtta kaasatud veel kaks riiki. Samal ajal langes aga vene vägede kätte ka Viljandi ordulinnus.
Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir. 18. Sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa märksa odavama hinnaga. Kehtis sõbrakaubanduse põhimõte: igal talupojal oli enamasti linnas kaupmees, kellega ta äri ajas. Juba Rootsi ajal kujunesid olulisteks kauplemiskohtadeks maalaadad. Põhja-Eestis talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega, kes vahetasid siin silke vilja vastu. Kagu-Eestis andis talupoegadele lisasissetulekut salaviinapõletamine ning selle vargsi Venemaale müümine.Koos talurahva jõukuse
keelele, milles õppetöö toimus. Linnakoolide teke Kloostrikoolid ei kaotanud oma tähtsust kõrgkeskajalgi, kuid linnade ja majanduse kiire areng tõi muudatuse ka haridusse. Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas tarviduse sealgi koolide järgi. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole. Abakusekoolides pöörati põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid 11-13 sajandil arenes mitmest Lääne- Euroopa linnast ülikool. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias. Vanimateks ülikoolideks võib pidada Salernost, kus
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai
12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, et kristlik keskkond on kaupmeestele ohutum ning mis üldkokkuvõttes edendaks kaubandust. Ühiskonna arenemise jaoks oli see vägagi vajalik, kuid usu pealesurumine tekitas suuri mässe. Viimased rahvad, kes alistati olid semgalid 1290. aastal. Ei usu, et nemad nüüd kõige tugevam rahvas oli, vaid nemad asusid kõige kaugemal lõunas. Peale rahva ristimist hakati ehitama kirikuid ning loodi kirikukihelkonnad. Loodeti võita rahva usaldus jumalateenistustega ning õpetustega kristlikust vaimust, mida jagasid preestrid
pommidega. Neid muudeti ka kiiremaks ja manööverdamisvõimelisemaks. · Täiesti uue relvana võeti maailmasõjas kasutusele tankid. ÜLES ANNE: KAS VÄIDE ON ÕIGE VÕI VALE? 1) Maailmasõja puhkemine tõi kaasa elatustaseme tõusu. 2) Naiste töökoormus suurenes sõja ajal, ning selle tulemusena said nad iseseisvamateks. 3) Sõja ajal vähenes oluliselt riigi osa majanduses, majandus elu ja kontroll ressursside üle läks suur kaupmeestele. 4) Sõda tõttu vähenesid varud, ning inimesed pidid piirama oma tarbimist. 5) USA oli riik kus olid sõja kahjustused kõige suuremad. 6) Sõjast tagasi pöördunud mehed kohanesid oma eluga lihtsalt ja nende elu kujunes heaks. 7) Maailmasõda tõi endaga kaasa tehnika kiire arengu. 8) Sõja ajal sattus kriisi traditsiooniline peremudel. TÄNAN KUULAMAST!
Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid nendeks tsistertslased ning nendest moodustati hiljem Mõõgavendade ordu eesotsas piiskop Theoderich-iga. Ristisõjad sai
Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, sest käsitöö tõi rohkem raha sisse kui põllumajandus. Oluliseks muutus nii kohalik kaubandus, linna ja maa vahel kui ka eri piirkondade kaugkaubandus. Tekkis vajadus ühtsete kauplemistingimuste järele, et kaugkaubandus hõlpsamaks ja lihtsamaks muuta.Mujal euroopas anti suurematele käsitöö ja kaubanduspiirkondadele linnaõigus, mis määras ära kauplemis tingimused ja tegi kaupmeestele kaupade viimise, teistesse piirkondadesse, lihtsamaks.Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idaranikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne-Euroopasse.
- kabel oli justkui kloostri miniatuurvariant. Mitmed ehitusdetailid nagu näiteks kõrgel asetsevad aknad, nurgatorn, kõrge viilkatus, kahetraaveelise väikese hoone vööndkaared, konsoolid, pärinevad hilisest gooti- ja vara-renessanss stiilist ning näitavad, et kabelil oli teisigi funktsioone peale jumalakojaks olemise. Vajaduse korral võis see olla ka kindlustatud paik kallaletungide eest, peatuspaik palveränduritele, aga ka laopaik kaupmeestele. Kabeli juures on 15. sajandist pärinevad rõngasristid. Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased pidasid seda õnnetoovaks päikesesümboliks ning rõngasristi kujutist on laialdaselt kasutatud ka veel eesti käsitöös ja tarbekunstis. Läänemeremaadele omane rõngasrist kannab endas ühtviisi kristlust kui igavikulist maailmakultuuri ja eestlaste rahvuspärandit. Võeti kasutusele ka Lääne- ja Põhja-Eesti jõukamate talumeeste ning
KESKAEG Liivimaa ristisõda Nõo Realgümnaasium Brita Lodi 2.jaanuar.2013 Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel. Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel. 1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt
Seal etendati ka näitemänge. Mida äärepoole, seda jubedamaks linna olukord muutus, sest veevärk ja kanalisatsioon seal puudus. Seega solk ja praht visati tänavale maha. Sodi oli kohati nii palju, et vahepeal muutus liikumine väga raskeks. Nakkushaiguste levik oli linnades soodne. Linnaelanike eluiga oli lühem, kui maainimestel. Keskaegses linnas tegeleti põhiliselt siiski kaubanduse ja käsitööga. Linnad tekkisid ja arenesid välja just tänu käsitöölistele ja kaupmeestele, kes otsisid turvalist paika, kus tööd teha ning lõpuks kogunesid ühte kohta kokku, arenes linn. Linn hakkas aga arenema just tänu sellele, et nende töö oli tulus. "Eesti ajalugu" Õpik gümnaasiumile "Avita" Tallinn 2005 Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent "Keskaja ajalugu" õpik 8. klassile Tallinn "Koolibri" 1995 Mait Kõiv, Jaak Naber, Priit Raudkivi, Tõnis Retson
tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid a) Erinevate müntide hulk tingis nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele b) Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: raha laenati kaupmeestele kõrge protsendiga riskide tõttu (laevahukud, piraadid) õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg kõrge protsendiga tagasi maksta
Euroopa. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. · Louis XIV aegsel Prantsusmaal leiutati jäätis ning hakati valmistama vahuveini. Merkantilistlik majanduspoliitika · Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. · Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Louis XIV kirikupoliitika · Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel valitsesid usulised pinged. · 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada. · Hugenottide eriõigused olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli
Ühe tualetiga kaasnesid ebameeldivad haisud ja objektid lossis. Louis XIV ajal hakati Prantsusmaa majanduselu korraldama merkantilistlikus vaimus. Kuninga priiskav eluviis ja sõjad nõudsid palju raha, sellepärast kannatasid enim piirkonna tavaelanikud. Kuna riigikassat taheti iga hinna eest täita, ei põlatud müüa aadlitiitleid ega kõrgeid ametikohti, sellest saadi suuri tulusid. Rahandusminister Colbert rentis maksukogumisõiguse rikkamatele kaupmeestele, kes tasusid maksud omast käest, kuid nõudsid need lihtrahvalt veel suuremas koguses sisse. Lihtrahval olid kõrged maksud ja riik oli rahvaga mittearvestav. Kui peale Rootsi aega olid Eesti talupojad juba peaaegu vabad, siis peale Põhjasõda soovis Venemaa aadlike soosingus olla ja andis aadlile maad tagasi. Veel kuulutas Liivimaa rüütelkond talupojad pärisorjadeks. Alles Katariina II sekkumine sundis rüütelkonda talupoegade olukorda kergendama
kaunistamisel kasutati rohkesti punast lakki. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16. sajandil saabusid Hiinasse katoliku mungad, kes hakkasid levitama ristiusku. Katoliku misjonäridel õnnestus 18. sajandi keskpaigani ristida mitusada tuhat hiinlast. Ristiusu levik ja Euroopa kaupade ja kommete sissetung häiris aga valitsust, ning 1756. aastal avaldas keiser Qianlong dekreedi, millega Hiina sadamad suleti väliskaubandusele ja kaupmeestele keelati kauged merereisid. Noor Hiina haritlane Hong Xiuquani ei olnud rahul konfutsiaanliku ideoloogiaga ning hakkas otsima teed ristiusu põhimõtete levitamiseks. Rajas 1843. aastal Taeva Isa Austamise Ühingu. Kuid Xiuquani ideede elluviimiseks tekkinud taipingide liikumine suruti siiski valitsuse poolt maha. Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale (1840-1842) järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt ühiskonna arengut
Jagunevad: Riigilisisesed, rahvusvahelised, sundränd, majanduslikel põhjustel. Rände põhjused: Halb kliima: liigasoe või liiga külm. Sõjad: Iraak ja USA vahel nt. Hea majanduse suunas Kuidas mõjutab ühesuunaline ränne rännet: inimesed lähevad riigist välja ja majandus langeb kuna töölisi on vähem. Linnastumine Linnastumine on maarahva liikumine linna. Linnad tekivad tänu põllumajandusele, käsitöölistele ja kaupmeestele. Sest nad koondusid kuskile asulasse kohta. Tööstus ühiskonnas toimus kire linnastumine, tänu tööstuse arengule ja parematele pakadest. Miljoni inimese piir London, Pariis, New York (19sai.)
vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina- Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Taoline kord suurendas niigi kõrget maksukoormat veelgi. Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot. Turgot leidis, et tuleb kaotata feodaalsed privileegid, aadlite ja vaimulike maksuvabadus, sisse seada kohalikud omavalitsused jpm. Ta lähenes kaubandusele kondanluse seisukohast, uskus vabakaubandusse keskendudes peamiselt lihtrahva vajadustele
· Riia peapiiskopkond · Tartu pk · Saare-Lääne pk · Kuramaa pk o Baltikum oli tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu vahendajaks Lääne- ja Ida-Euroopa vahel o Moskva suurvürsti riik ja Poola-Leedu tahtsid Baltikumi kaubandustulusid endale o Ka Taani ja Rootsi olid Läänemere idarannikust huvitatud o Liivisõja vallandas moskva suurvürstiriik o Moskva väed rüüstasid Lõuna-Eesti külasid ja hiljem vallutasid Narva tormijooksuga, millest sai nende sadamalinn o Narva kaupmeestele pakkus see rikastumisvõimalusi o Samal aastal vallutati ka Tartu o Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler o Saare-Lääne piiskop koos Kuramaa piiskopkonnaga müüs oma valdused Taanile o Ordu sai Härgmäe lahingus venelastelt lüüa. Hiljem langes vene vägede kätte ka Viljandi linnus o Talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal. (Pidasid läbirääkimisi relvastuse saamiseks kui ebaõnnestunult. Läksid piirama
kes töötasid teistele kuuluvatel maadel. Tavaliselt kasutati talupoegade kohta sõna rusticus , mis tulenes sõnast rus, ehk maa. Kuid rusticus ei tähistanud üksnes talupoega, vaid ka inimest, keda peeti lihtsameelseks, ja tagasihoidlikuks või halvustavalt matslikuks, harimatuks või mittelinlikuks. Tavaliselt elasid talupojad naturaalmajanduse suletud maailmas ning jäid kaubanduse ääremaile, piirdudes oma talu toodangu müümisega kohalikele kaupmeestele ja arvukatele Kesk-Itaalia linnadele. Nad ei piirdunud üksnes põllulapikeste harimisega, vaid suurendasid oma sissetulekuid, osaledes palgatöölistena suurtel hooajatöödel. Üldtuntuks said talupoegade vaesus ja nende primitiivne eluviis. Rooma ühiskond oli kuningate ja varase vabariigi ajal maaharijate ühiskond. Talupoegadest saab hakata rääkima alles siis, kui tekivad ka maaharimisega mitteseotud elukutsed. Kirjanduslikest ja arheoloogilistest allikatest teatakse, et juba
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna
Tarneketis võib korraga tegutseda isegi kuni viis erinevat vahendajat. · Töötlejad enamasti üksiktalupidajad, kellel on vajalikud seadmed kohvi töötlemiseks. · Valitsusasutused mõnedes riikides kontrollib kohvikaubandust valitsus, mis ostab töötlejatelt toodangu fikseeritud hinnaga ning müüb selle ekspordiks. · Eksportijad nad ostavad ühistutest või enampakkumistelt ning müüvad toodangu edasi kaupmeestele. Nad tunnevad hästi piirkonda ja tootjaid ning see garanteerib vedude kvaliteedi. · Kaupmehed nad varustavad röstijaid õiges koguses ja õigel ajal kohviubadega, mille hind on vastuvõetav nii müüjale, kui ka ostjale. 3 · Röstijad suurettevõtted (nagu Nestlé), kes on spetsialiseerunud sellele, kuidas muuta
prantsusmaal kodusõda. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vataseid Hispaanias, sest seal oli kuningas Felipe 2. Kergel käel mõistis inkvisitsioonikohus inimesi hukka. Riigist saadeti minema maurid ja juudid , kuigi see ei ei olnud majandusele hea. Madalmaad olid reformatsioonile küllaltki vastuvõtlikud, kuna nad olid jõukal järjel ja väga töökad.Nende korrale kutsumiseks rakendati mitmeid meetodeid nt ebaõiglaselt suured maksud ja suleti madalmaade kaupmeestele ligipääs Hispaania madalamaade toorainele. 1566 a puhkesid madamaades rahutused, mida tuli maha suruma hertsog Alba. Hispaanlaste teod ärgitasid rahva vastupanule võitlus käis maal ja merel , vabadusvõitlejad nimetasid end göösideks.Nad kasutasid äärmuslike meetodeid(tammidu lõhkumist). 1581 kuulutasid madalmaad end Hispaaniast lahkulööduks. Felipe 2 läks Inglismaa vastu sõtta, kuna Inglased lasid mõrvata Mary Stuarti, kellel oli õigus tulla Inglise troonile.
teisel) Peideti oma varandust Eluolu, kaubavahetus parem 7. Mis toimus sellel aastal? 476- Lääne Rooma keisririigi lõpp 800- Karl Suure kroonimine 1054- Suur skisma ehk kirikulõhe (õigeusukirik) 8. Kes tundsid 11-12. sajand välist huvi Eesti alade vastu? Vana-Vene vürstid (Jaroslav Tark) Lübecki kaupmehed Katolik kirik (tänu Lübecki kaupmeestele, koostöös leviati usku) 9. Milline oli Eesti ühiskond muinasaja lõpul, kuidas saadi informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid
aastaks Hallandi. 2) Rootsi poliitika Eesti- ja Liivimaal: Toimus kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse välja kujundamine. Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised,
kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad lid oma organisatsioonid kauplemisiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,juku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel. Phja-Saksa kaupmeestele anti teatud kaubandusigused ja vastutasuks said Gotlandi kaupmehed privilegeeritud seisundi Phja-Saksa piirkonnas, näiteks iguse osta ja müüa kaupu, mida teistele keelati vi siis kehtestati piirangud. Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Phja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed endale saada eriigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega.
Ivan III vallutas kahe sõjakäiguga Novgorodi, liitis Moskva külje alla teises iseseisvad vürstiriigid. 3)Iseloomusta Jan Husi seisukohti. Hus ründas eelkõige katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat ja ebaõiglaseks võtta eraldi tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalitluste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Jan Hus ei andnud armu ka kaupmeestele ja liiakasuvõtjatele ja see kriitika leidis suurt kõlapinda vaesemates rahvakihtides. Hus arvustas armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist. Ta nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid
Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Eellugu Kaupmeeste ja nende toetuseks ka ristisõdijate suurem huvi Baltimaad vastu tärkas 12. sajandi keskel. Teame Lundi piiskopi Fulco retkest Eestimaale, et siinseid paganaid ristida. Kuigi Fulco määrati piiskopiks juba 1167 aastal, võis retk toimuda ajavahemikus 1172 - 1177. Fulco sai endale kaasa mehe nimega Nicolaus Stavangerist, kes tundis kohalikke olusid, kuna ta oli samast rahvusest (eestlane). Lisaks Taani kaupmeestele olid aktiviseerunud ka Saksa kaupmehed. 1159 rajati Lübecki linn, millest sai kaupmeeste tugipunkt Läänemere reisidel. Just kaupmeeste huvi oli esmane, kuna Baltimaad pakkusid territooriumi ning transiidivedusid. 1184. aastal saabus Liivimaale piiskop Meinhard, kes 1186. aastal kuulutati piiskopiks. Meinhardi tegevus oli rahumeelne - ta ei kutsunud siia ristisõdijaid. Meinhardi keskuseks sai Üksküla. Meinhard suutis ristida mõned liivlased, kuid paljud pesid end uuesti maha. 1186
Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga. Veetee - Soome laht-Neeva jõgi-Laadoga järv- Volhovi jõgi - oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest aga tunduvalt ohutum
3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn? Babüloonia. 4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka elutähtis tegevusala. 7) Mis aastal algas pärmi kasutamine? 1551. aastal.
vaimulik haridus -Toom- ja kloostrikoolid -Vaimulike ettevalmistus Sakraalne arhitektuur ja kiriku mõju kunstis 11.-12. Saj. Romaani ja 13.-14. Saj. gooti stiil Ümagrugsed tornid Teravad tipud Paksud seinad Õhuline Kitsad aknad Vastuolude rõhutamine ( Jumal-Saatan) paavstide ja valitsejate vastuolud Pühakute kultus ja palverännakud linnade arenguga rahamajanduse teke Kiriku rolli vähenemine Ilmalik haridus ka -Linnakoolid kaupmeestele -Ülikoolide teke 12.saj. Vaja oli seadusetundjaid,arste. -Kirjanudse ja teatri areng
annaabi.ee 
