Keskmiselt võis talus elada 6-8 liiget. Perejuht oli tavaliselt peremees. Naiste ülesanne oli loomade talitamine, toidu valmistamien ja tekstiilitöö. 15. Sajandil hakati talupoegade liikumisvabadust piirama, kujunes välja sunnimaisus. Elu maal: Mõisate rajamine sai hoo sisse 15.-16. Sajandil. Teokoormisena nõuti talupoegadelt nädalategu, millele lisanudsid veel ebaregulaarsed tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast. Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. .
Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. Selline väljamõeldis üllatas lüvimaalasi väga, kuid sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta. Vaherahu sõlmiti 15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul.Samal 1554
1922. aastal Genovas sõlmiti NSVL ja Saksamaa vahel Rapollo leping, millega taastati diplomaatilised suhted. NSVL – totalitaarne diktatuur; juhtiv osa valitsemises – kommunistlik partei; puudub eraomand ja võim tööliste käes 1922, peale Leninit, tõusis partei peasekretäriks Jossif Stalin. 1920. aastatel loobuti sõjakommunismist ja alustati uue majaduspoliitikaga (NEP): 1. toiduainete andmise kohustus asendati maksudega 2. taastati raha väärtus 3. lubati kauplemisvabadust ja eraettevõtlust 1928 NEP likvideeriti, sest Stalin oli kindlustanud oma võimu. Algas indrustraliseerimine ehk suurtööstuse eelisarendamine. 1932-1933 suur nälg NSVL, hukkus 7 miljonit inimest, sest talupoegadelt võeti jõuga nende viljatagavara. Samal ajal algas sundkollektiviseerimine ehk talumajapidamised ühendati ühismajanditesse (kolhoosid). Jõukamad talupojad (kulakud) saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse.
Liivimaa siseolukord ta oli endiselt killustatud, jäi oma võimukorralduse ja pidevate sisesõdadega ainsaks nõrgaks lüliks Läänemere ääres Sõja ajend: 1554. a said ordumeistri ja Tartu piiskopkonna aadlikud ülesande pikendada rahu veel 30 aastaks, delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas, kuid Moskva elas veel 1552. a Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku kauplemisvabadust ja nõuti veel, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile; põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimualune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse, sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta, vaherahu sõlmiti 15 aastaks ja "Tartu maks" tuli tasuda kolme aasta jooksul samal aastal saabus Liivimaale tsaari saadik, kelle juuresolekul Riia piiskop, ordumeister ja Tartu
annaabi.ee 
