saada mullas 1 tonn huumust Huumusvaru väheneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul Rühvelkultuurid (kartul, söödajuurviljad, mais) - 2 tonni Teraviljad, lina, raps, rüps - 1 tonni Üheaastased kõrrelised heintaimed - 0,7 tonni Mustkesa - 2,5-3 tonni Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni , ristiku allakülvil 2 t kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,7 tonni teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni 50. Väetamise tehnoloogiad, paiklik väetamine Künd, randaalimine, kultiveerimine Toitainete omastamise optimaalne sügavus on 8...15 cm. Parima toiteelementide kättesaadavuse tagab künd. Ka paikliku väetamisega viiakse väetised sobivale sügavusele. Eriti tähtis on fosforväetiste sattumine õigele
) kasvatamisel u 2 tonni, b) teraviljade, lina, rapsi ja rüpsi kasvatamisel u 1 tonn, c) üheaastaste kõrreliste heintaimede kasvatamisel u 0,7 tonni. d) Mustkesas, mille mulda haritakse eriti intensiivselt, väheneb huumusvaru u 2,5...3 tonni võrra. Huumusvaru suureneb ühe hektari künnikihis aasta jooksul: a) lutserni, mesika ja lupiini kasvatamisel u 2 tonni, b) põldheina kasvatamisel u 1,5 tonni, c) kultuurkarjamaal ja kultuurniidul u 1 tonn, d) kaunteravilja (hernes, põlduba jt.) ja segavilja kasvatamisel 0,3-0,7 tonni, e) teraviljade alla külvatud liblikõieliste sügisese sissekünni korral koos teraviljapõhuga u 0,9 tonni. Juure- ja tüüjäänused (kuivmass t/ha) Lutsern, Heinaseeme 5,5 6,5 Punane ristik 2,8 4,0 Mais 1,7 1,9
annaabi.ee 
