NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat. Nahakunsti kaunistusmotiivid on kaasa liikunud ajastute moevooludega. 1950.-60. aastatel kasutati rohkelt tsentraalse kompositsiooniga rahvusornamenti ja figuraalkompositsiooni. 1970. aastatel valitsesid loodusmotiivid. 1980. aastatest peale võidutseb aga geomeetriline või abstraktne ornament. Üha populaarsem on minimaalne värvi ja dekoori kasutamine ja naha enda loomupärase faktuuri-ilu esiletoomine. 1990. aastatest astuvad naha kõrvale ka teised materjalid ja julgemad vormiotsingud. Minu lemmikumad nahakunsti
Kujud on tagasihoidlikud, kuna neis puudub liikumine. Näojooni idealiseeriti ja nn Kreeka nina tõttu mõjuvad ühesugustena. Tolleaegne mood ja soengud võtsid eeskuju antiikkunstist. Teoste teemad pärinevad antiikajast, enamasti antiikmütoloogiast. Oma kaasaegseid kujutati antiikkangelaste rollides. Teoste teemad pärinevad antiikmütoloogiast. Skulptuuri rakendati arhitektuuris, reljeefidega kaunistati hoonete viile ja triumfikaari. Sisearhitektuuris olid levinud kaunistusmotiivid: rippuvad vanikud ja trofeekimbud. Trofeekimbud koosnevad sõjariistadest, mis on asetatud kilbile. Maalikunst Maalikunstil oli raskusi antiikkunsti leidmisega. Maalikunst võttis eeskujuks antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasajaga. Väga palju tehti ka portreid, mis mõjuvad kuivalt ja igavalt tänu idealiseerimisele. Jasques Louis David (1748-1825)
lossi ehitus. · Kõrgaadel vajas residentse linnast väljas, kus oleksid head jahipidamise võimalused. · 15. saj. valitses veel segastiil segamini gootika ja renessanss. Blois loss · Hoone koosneb 4st tiivast, mis on ehitatud eri aegadel ja erinevates stiilides. 13. saj. - gootika, 15. saj. - hilisgootika, 16. saj. - renessanss ja 18. saj. - klassitsism. · Tüübilt keskaegne, kuid kõik kaunistusmotiivid on renessanslikud (akende vahel pilastrid, fassaadil kivi nikerdused, palju kaunistustega keerdtreppe.) Chambord loss · 16. saj. keskel kuningas Francois I nõudmisel Leonardo da Vinci poolt kavandatud. · 440 tuba, 84 treppi, 282 kaminat, 365 korstent, sadu torne. · Ehitati Louvre'i jõeorgu soisele pinnasele. · Loss pidi peegelduma looduslikul veekogul ja selleks kaevati uus jõesäng.
* roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid) * Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika, varagootika näide.
sõjakäigud Itaaliasse XV saj lõpul ja XVI saj alguses. (Vaga 2004: 471) Renessanssarhitektuuri ajalugu saab alguse aastast 1494, kui Louis VIII läks sõjakäigule Napoli kuningriik vallutama. Naastes tagasi Prantsusmaale, võttis kaasa hulgaliselt itaalia kunstnikke, kes alustasid segastiili ehitiste ehitamist (Amboise’i loss, Blois’ loss, Galloni loss jt). Segastiili iseloomustab hoone plaanilt, tüübilt ja konstruktsioonilt keskaegsus, gootipärasus, ent renessanss- stiilis kaunistusmotiivid (vararenessansi pilastrid, medaljonid jne). Segastiilist areneb François I ajal välja prantsuse vararenessanss. Ehitiste põhiplaan ja ülesehitus jääb traditsiooniliseks, kuid renessansielemente rakendatakse rohkem – ehitis ise ja juba prantsusepärases vaimus dekoor moodustavad orgaanilise ja lahutamatu terviku, kus ka katus on rikkalikult dekoreeritud. (Vaga 2004: 471) Vararenessanslike ehitiste hulka saab lugeda mõned osad Blois’ lossis, muinasjutulist Chambordi
annaabi.ee 
