Rõivaste kaunistamise viisid Kadri Sigur 2012/2013 õa. 1. Neetidega kaunistamine 2. Litritega kaunistamine 3. Tikanditega kaunistamine 4. Pitsiga kaunistamine 5. Drapeeringutega kaunistamine 6. Trükimustriga kaunistamine 7. Voltidega kaunistamine 8. Kantidega kaunistamine 9. Laseriga lõikamine 10. Narmastega kaunistamine 11. Aplikatsioon 12. Metalliga kaunistamine 13. Nööpidega kaunistamine 14. Volangidega kaunistamine
UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21. Kullasepakunsti pinnakaunistus tehnikad (7) ? 1. GRAVEERIMINE e UURENDAMINE 2. HAPPEGA SOOVITUS 3. EMAILIMINE 4. NIELLO e TINAEMAIL e TUULA EMAIL 5. PANUSTAMINE 6. FILIGRAAN 7. GRANULATSIOON 22. Mis on email ?email on laikiv klaasjas kiht, millega kaetakse voi dekoreeritakse metalli. 23. Naha kaunistamise viisid (7) ?1. KULDAMINE 2. VARVIMINE 3. NAHALOIGE 4. TEMPLIGA TRUKKIMINE 5. NAHAVOOL 6. NAHAPOIME 7. APLIKATSIOON 24. Mooblit liigitatakse (3) ? 1. ISTE- e LAMEMOOBEL: toolid, pingid, voodid. 2. KAST- e SAILITUSMOOBEL: kirstud, kastid. 3. TAHVELMOOBEL: soogi- ja kirjutuslauad 25. Mis on panustustehnikad ? MOSAIIK, TAUSEERIMINE 26. Moobli kaunistamise viisid (3) ? 1. INKRUSTATSIOON 2. INTARSIA 3. MARKETRII e BOULLE STIIL
· 1väike tops määrdejuustu; · tops toorjuustu või · klaasi hapukoore ja majoneesi segu; · 1 puljongikuubik leiva immutamiseks; · 130gr sinki või · vorsti või · kanafileed; · 100g riivitud juustu; · kurki; · 2 tomatit või 6 kirsstomatit; · 1 paprika-punane; · lehte rohelist salatit; · 3 oksa tilli või peterselli; · oliivi;/ soovi korral/ · Tee nii: · 1.Pese kõik juurviljad ja kuivata. · 2.Lõika ja valmista ette kaunistamise võimalused eraldi kaussi. · 3.Lõika leivalt ära koorik-1-2mm terava noaga. · 4.Immuta leib puljongiga. · 5.Valmista 2 katet võileivatordile eraldi kaussidesse---# kurgiviilud, singiviilud sega toorjuustuga; # riivitud juust, paprika peened kuubikud sega määrdejuustuga.Kasuta ära kõik kaunistamise jäägid katetesse. · 6.Aseta leivale kate nr.1 ja vajuta noaga tasaseks. · 7.Aseta selle peale leib, immuta ja pane peale kate nr.2. · 8
· 19271932 Haridusliidu esimees · 19281933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees · 19301932 Noorte kotkaste peavanem · 19301935 Eesti-Poola ühingu esimees · 1932 Põllutöökoja esimees · 19241940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees. Teda peetakse Eesti Politsei rajajaks. Ta kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud.
prostüül – 4 sammast otsaseinas peripteer – rida sambaid ümber templi pronaos – eeskoda cella – pearuum naos – siseruum adüüton – kõige püham paik sambaorder– order -kord ; antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem . Dooria (arhailine) ; Joonia (klassikaline) ; Korintose (helenistlikul perioodil) krüsoelefantiintehnika – kulla- ja elevandiluutehnika- puidust skulptuui kaunistamise tehnika KLASSIKALINE aeg: arhitektuur, templid, teatrid,skulptuur. Karüatiidid – naistekujulised sambad agoraa – turuplats skeene – näitelava ; orkestra – ümar väljak ; theatron – vaatajate pingiread HELLENISTLIK aeg : arhitektuur, skulptuur kvadriig – vanker 4 hobusega Rooma kunst Kuningate ajajärk u 750-510 eKr ; Vabariigi ajajärk u 510-30eKr ;Keisririigi ajajärk u 30 – 476pKr
Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Merovingide aegses kunstis on kõige tähtsam koht rahvaloomingul, kunstkäsitööl. Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised, ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva
Arvestan väikese varuga, ehk kõike 100. Kes teab, ehk lendab mitmetel lusikas maha ja on vaja uus võtta! 9) Pirukate söömiseks külmtoidukahvel ja -nuga ning taldrik. Kokku 100. 10) Pirukad serveerin nelja suurte korvikesse, ning koogikesed neljale tugevamale vaagnale. 11) Tee, kohvi ja vee klaasid ning tassid (koos alustega). Jällelgi kõike varuga, ehk üle 80mne. 12) 5 suurt lauda 13) Laudlinad, lauaseelikud, lauakaunistused jõulude teemal 14) Kuus puuvilja vaagent Minu laua kaunistamise idee: Laua kuju: ristkülikukujulised lauad Laudlina värvus: valge Lauaseeliku värvus: punane Lauakaunistused: jõulu teemalised kaunistused: NB! Pean silmas vaid keskmist kaunistust Igale lauale paigutaksin ühe sellise dekoratsiooni. Teenindajate tegevused: Laudadele asjade paigutamine (linad, seelikud, dekoratsioonid, nõud, söögid) (kohvipausid on serveerimisvalmis 15 minutit enne kohvipausi alguse kellaaega) Inimeste abistamine (vajaduse korral) kohvipausil
pronaos, pearuum e. cella, siseruum e. naos, kõige püham paik e. adüüton, opisthodomos. Sambaorder: order-kord, antiiktemplite kandvate ja kantavate osade sammastiku ja talastiku konstruktsioonisüsteem: dooria: alates 7.saj-st eKr, kujunes välja arhailisel ajastul; joonia: 5.saj. eKr, kujunes välja klassikalisel ajastul; korintose: 5.saj. lõpust eKr, iseloomulik hellenistlikule perioodile. Krüsoelerantiintehnika e. kulla-ja elevandiluutehnika-puidust skulptuuri kaunistamise tehnika. Klassikaline:arhitektuur: templid, teatrid, skulptuur. Karüatiidid-naistekujulised sambad. Agoraa-turuplats, vabade kodanike-, kohtu-ja sõjaväekogunemiskoht avaliku elu keskus, agoraat ümbritsesid ametiasutused, templid, kauplused. Kreeka teater: skeene- näitelava, orkestra-ümar väljak, theatron-vaatajate pingiread. Hellenistlik: arhitektuur, skulptuur. Kvadriig-vanker 4 hobusega. Niilus-allegooriline marmorgrupp u. 1.saj. eKr. ETRUSKI KUNST: antefix-lad.k
punase varjundiga lehed meenutavad üldise arvamuse kohaselt tammelehti või ka võilillelehti. Taim on omapärase, meeldivalt peene ja veidi mõrkja maitsega, mistõttu seda kasutatakse värsketes salatikompositsioonides koos tavalisemate, nõrgema maitse ja kahvatuma värvusega lehtsalatitega, aidates tõsta nii maitset kui ja väljanägemist. Suurepärane on ka selle salati säilivus. Kõik need head omadused lubavad seda taime edukalt kasutada nii võileibadel, roogade kaunistamise kui segasalatites. Rooma salat Rooma salat on umbes 30 cm pikkune kapsapea taoline moodustis, mille välimised kõrge ja tugeva rootsuga lehed on tumerohelised ja otstest lainelised, sisemised aga kollakasvalged. Kujult võib see salatitaim veidi sarnaneda hiina kapsaga, olles viimasest siiski märksa tumedama värvusega; ka pole Rooma salati taime välimised lehe tipus nii selgelt sulgunud kui hiina kapsal.
Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid. Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest
Sageli oli sellises töökojas ametis mitu inimest korraga. Üks tegi klaashelmed valmis, teine puuris neisse augud, kolmas lükkis helmed papüürusniidile. See oli üsna keeruline protsess, mis nõudis osavust, kannatlikkust ja koguni erilisi seadmeid. Helmestesse aukude puurimiseks kasutati vibupuuri. Helmeid poleeriti puuplokkide, liiva ja vee abil. Klaasimeistrid kaunistasid läbipaistmatud klaashelmed värviliste klaasniitidega. Teiseks kaunistamise viisiks oli kuuma helme inkrusteerimine klaasikildudega. Nii kanti klaashelmestele ringide, tilkade, spiraalide ja isegi inimmaskide kujulisi mustreid. Egiptus säilitas klaasivalmistamise keskuse kuulsuse kuni meie ajaarvamise alguseni. Seal valmistatud klaastooted ja helmeid eksporditi paljudesse teistesse riikidesse. Järk-järgult hakkas klaasi valmistamine levima ka Idamaades ja Euroopas. Egiptuse väärisesemed on alati võlunud oma salapäraga
Irina Makaroiva, Parima Ooperi Pilt 3 teatri interjöör Direktori ja Kriitiku Auhinna sai Dmitri Tchernyakov. Eelmise hooaja tähtsad etendused on näiteks Don Carlo, Katja Kabanova, Shostakovich ja Lady Macbeth ja Mzensk. Kunst teatris Eesotsas kunstiline tegevus teatris on tuntud nii Venemaal kui ka välismaal. Kunstilise tegevuse eesotsas ja pea konstruktor on olnud Teodor Currentzis, kes sai Venemaa Riikliku Preemia teatri kaunistamise eest. Ta on olnud ka muusika tegevdirektor teatris. Pilt 4 Teater talvel Hinnad Teatri hinnad novosibirskis on odavad. Seda seetõttu kuna need on Venemaal käsitletud üldisel skaalal.
Sünteetiliste ,,käsnadega" kaasnevad: isiklikud ja kodu puhastamise tööriistad, silikonid ja rasestumisvastased käsnad. Luffa ,,käsn", mida samuti kutsutakse käsnkõrvitsaks, on tavaliselt müüa kasutamiseks köögis või dusi all, ei ole tuletatud loomast, hoopis kiulisest pudelkõrvitsa ,,skeletist". Mõned naturaalsed käsnad on siiani müügil samal põhimõttel kui puhastamise tööriistadki, kuigi enamus neist on praegu kasutusel kas keha/näo käsnadena või kaunistamise vahenditena(kasutatakse käsnadega värvimisel). ANTIBIOOTILISED ÜHENDID Käsnadel on meditsiiniline võime tänu käsnade enda sees olevatele ainetele või mikroobilise kemikaalide sümbioosi tõttu, mida saab kasutada viiruste, bakterite, kasvajate ja seente ravimiseks. KÄSNADE KASUTAMINE DELFIINIDE POOLT Naturaalsete merikäsnade kasutamist vahenditena on uuritud kohas nimega Bottlenose Dolphins mis asub Hai lahes. Delfiin hoiab merikäsna oma ninal, arvatavastit selleks, et
Elati veekogude ääres Sarnased kivist, luust ja sarvest tööriistad Peamised elatusalad jaht ja kalapüük Matusekombed maasse kaevatud hauad maja all või asula piires surnud osalt kividega kaetud üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme.
Tihtipeale asendasid neid hoopis 4 kuni8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. 5)Lamereljeef, kõrgreljeef, ehitistega seotud. Temaatika jutustav ja õpetlik .kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolle aegne inimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "VAESTE PIIBEL", Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skultuure maalingud. Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad. 6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat,
a. anti Põltsamaale aleviomavalitsuse õigused, samal aastal asutati ETK Põltsamaa Tehased. Tootmise kasv ETK Tehastes tõi kaasa ka alevi kasvu ning vabariigi valitsuse otsusega 30. juunist 1926.a. sai Põltsamaa linnaks. Esimene linnapea oli kolonel Martin Terras 1927.- 1930. a. 1929. a. valiti linnapeaks Georg Kold, kes alustas linna heakorrastamist, rajas puukooli, korrastas lossi, sillutas tänavaid. Ehitati rannahoone ning rajati supelrand, elanike kaasamiseks asutati Põltsamaa Kaunistamise Selts. 1930-ndatel aastatel varustati kõik tänavad elektrivalgusega oma elektrijaamast. Põltsamaad 1930-ndatel aastatel kirjeldab kogumik "Sakalamaa elu" kui tagasihoidlikult elavat tööka rahva linna: lisaks ETK veinitehasele ja puuvilaaiale oli siin rida raua- ja puutööstusi, kolm ajakohast jahu- ja lauatööstust, meierei, hulk suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi
Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja keskväljak. Pühajärve restoran on üks nõukogudeperioodil (1960) ehitatud funktsionalistlike hooneid. 1950. aastate alguses on maanteede kaunistamise ajajärk, rajati maanteede äärde suurejoonelisi puhkealasid, mis paiknesid enamasti teede ristumiskohtadel. Sinna püstitati suurejoonelisi puhkealasid, mis olid enamasti ideoloogilise kallakuga. Puhkealade juurde kuulusid lisaks skulptuuride ka bussiootepaviljonid ja pingid. Näiteks istutati veel erinevaid puid ja tehti allesid, nt Paplialle Mõniste vallas. Detents Kolhoosi ajal oli väga massiivne soo kuivendamine, kuhu tehti põllud.
Iseloomulikuks kujunes figuuride eraldatus teineteisest ning iga kuju on ka eraldi meistriteos. Skulptuuridena oli kujutatud tihti pühakuid- valitses pühakutekultus. 15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Kuna Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, hakati seinamaalidele alternatiive otsima ning mindi üle tahvelmaalidele. Nendele maaliti tihti portreid või piiblistseene. Samuti hakati viljelema vitraažide kaunistamise kunsti ning suured aknad kaunistati suurejooneliselt ning värvikalt. Klaasi värviti juba valmistamisel, et ka väikseimaid detaile hiljem kujutada. Vitraažide kõrval valmistati ka miniatuurmaale, mis olid samuti väga detailsed ja kujutasid loodust ning sündmusi väga realistlikult. 16. Näide vaibakunstist. "Daam ükssarvikuga" 6-osaline gobeläänteos, kus iga gobelään esindab ühte meelt.
Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Viikingilaeva vööri Ruunikivi Borgundi püstpalkkirik ehtinud lohepea Norras Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat
(kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ei kujutatud ümbritsevat elu. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale
kahekihilist ehk kahelisklaasi, valget piimaklaasi ja paksu kristallklaasi, mille sära tugevdatakse lõigetega. Keraamika Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani. Keraamika on põletamisel põhinev savitöötehnika ja savikunst ning põletatud savist esemed. Savi vormitakse, seejärel põletatakse madal- või kõrgkuumusel. Nahakunst Nahkehistöö on nahakunsti ja tarbekunstiala. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist (nahalõiget), templitega trükkimist, nahapinna reljeefseks voolimist (nahavooli), naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist (aplikatsiooni). Keskajast tänapäevani on põhiala raamatuköidete valmistamine. Peale selle on tehtud ka laekaid, kotte, albumeid, meeneid ja mööblikatet. Metallikunst Metallikunst on samuti üks tarbekunstiala, kus kasutatakse materjalina
kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st
Nagu ilmnes näituselt, valitses tarbeesemete kujunduses stilistiline anarhia, kus enamik esemeid olid kaunistatud ornamentidega üksnes nende ornamentide endi pärast. Masstoodang Ornamenti kasutati kui võimalust anda esemele paremat välimust, tänu millele nägid esemed välja väärtuslikumad kui nad seda tegelikult olid, ent need enamasti varjasid üksnes esemete banaalset funktsiooni ja kehva konstruktsiooni. Tehnoloogiast juhinduv tootmine kasutas disaini kui toote pinna kaunistamise protsessi, olles seega pigem järelmõte kui miski, mis on ühendatud toote põhidisainiga. Maitsetult kujundatud, stiilitud laiatarbekaubad tõstatasid küsimuse: "Kus lõpeb kunst ja algab tööstus ?" Metallitööstus · Metallitööstus oli progressi peamine mõjutaja. · Ajalooline situatsioon soodustas tööstus- ja insenertehniliste ehitiste rohkust. · Tekkisid uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid. · Esimesed metallrajatised olid sillad
Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna
Eesti politsei rajajaks), 19261932 ja 19331934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem, 19341938 siseminister ja peaministri asetäitja, 19381939 peaminister. 4 Pärast 12. märtsi 1934 riigipööret oli ta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri järel kolmas mees riigis. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud. Talupidamine Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Muud ametid 19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär. Aastatel 19101912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna Teataja, ajalehe 1924 Kaja peatoimetaja.
Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Sainte Foy kiriku interjöör. Cluny kloostri kirik. Notre Dame La Grande kirik
Paganlikus traditsioonis oli jõulupuu igavese elu sümbol, mille juured ja oksad arvati hoidvat koos universumit. Vanal ajal oli see püha puu jumalate ees, mida selleks ka ehiti. Kristluse-eelsel ajal olid puud elu sümboliks ja jumaluste elukohaks. On arvatud, et kristliku jõulupuu tava on välja arenenud paradiisipuust, sest jõulupuu kaunistamine õunade, pähklite, kõiksuguste küpsetistega kuulub selle traditsiooniga kokku. Küünaldega kaunistamise komme võib pärineda ida kultuurist. Jõululaulude tava algust seostatakse 13. sajandi Itaalia ja Assisi Franciscusega, kes lõi laule Jeesuslapsest. Tema kasutas ka esimest korda sünnistseeni Jeesuslapsest sõimes. Anglosaksidel oli komme põletada puuhalgu (yule log) jõuluõhtul pidulikult kaminas, tähistamaks päikese kõige madalamat aega, milles oli taastõusmise tõotus. Jõuluhalgu põletati selleks, et päikest matkida ja välja meelitada. Tuppa toodi jõuluõlgi
Lihtsad ja väikese mahuga hooned, vähe kõrvalhooneid Talupuud on alla 100 aastased sageli kuusehekk Uuteks hooneteks taludes olid välikäimlad. 1918 oli saksa sõjaväekorralud peldikute ehitamiseks, 1920.aastail oli Eesti talundites peldikud keskmisel igas teises. Taluehitis pälvis 30.ndatel proffesionaalsete arhitektide tähelepanu. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris ja korraldati sobiva maahonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. 1935 loodi Eesti Maakodude kaunistamise Selts, mille eesmärgiks oli korraldada ja kaunistada eesti maakodusid ning kodude ümbrust, muuta elamist maal EV kultuursemaks ning kaunimaks. Alates sellest ajast sai hoo sisse kodukaunistamise liikumine. Korraldati hoogtöönädalaid. Kodukaunistamise hoogtöö ülesannetesse kuulub: kodude ja koduümruse välisilme tõstmine ja arendamine, avallikku paikade ja hoonete välisilme korrastamine ja kaunistamine, puiesteede ja parkide rajamine
*Keraamika Keraamika laiemas tähenduses on savitöötehnika, mis põhineb materjali põletamisel. Keraamikaks niemtatakse ka põletatud savist tooteid - nii ehitusmaterjale ja - osi kui ka nõusid, iluasju ja kujusid. Et selline ese vett peaks, kaetakse ta vaaba ehk glasuuriga. Värvilist keraamiakat tehakse vaabale metallisooli ja oksiide lisades. Esemeid kaunistatakse ka maalingutega. Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist. *Nahakunst Nahakunst on nahaehistöö ehk tarbekunst. Kaunistamise otstarbel rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist, templitega trükkimist, naharibade põimimist ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist. *Metallikunst Metallikunst on tarbekunstiala, kus materjalina kasutatakse metalle ning nende sulameid. Näiteks: kulda, hõbedat, plaatinat ja segudena pronksi messingit jne. Väärmetallide töötlemist nimetatakse kullassepa kunstiks. Pinnakaunistustehnikad on uurendamine, hapetega söövitamine, emailiga katmine ja panustamine
Tätoveering ehk TATTOO Sisukord Mõiste Ajalugu Esimesed tattood Masinad ja tehnikad Värvid Mõju nahale Maoorid Berbid Vangid Tribal Hennamaalingud Kujunid Komertslik tätoveerimine Uskumused Kasutatud allikad Mõiste Tattow, tau-tau, tatau, tattaw tähendab koputamist või löömist Tuleb tahiitikeelsest sõnast tatau tattaw Inimestele tehakse tätoveeringuid põhiliselt kaunistamise eesmärgil, loomadele nende identifitseerimiseks Ajalugu James Cook(17281779) James Cook nägi Polüneesias 1769 ning Hawaii saartel 1778 tätoveeritud pärismaalasi Alvaro de Medndana,hispaanlane 1595a tutvustas Läänele 1.eurooplasena Polüneesiast näinud kehakaunistusi 17.saj. Muutus see ihaldusväärsemaks kunstivormiks ning hakkas saavutama oma rafineeritust ja täiustust Keskajal hääbus Läänes ning taasavastati alles idamaade ning
värvidega , mis kuumutamisel kinnistuvad ja kannatavad korduvat pesemist. Klaasile saab vajadusel peale maalida väga huvitavaid ja värvilisi pilte. Neid saab kasutada kaunistusena akendel, mis seintele valguse abil moodustavad ilusaid ja omanäolisi värviefekte. Interjööri klaaspindadel kasutatakse ka lahedaid ja unikaalseid mustreid, milledesse on võimalik lisada meeldivaid motiive. Mustreid saab luua klaasist vaheseintele, vannitoa akendele, välisuste klaasidele nii kaunistamise kui praktilisel eesmärgil (vaate kinnikatmine), ühildatakse mustreid ülejäänud interjööriga. Peale omanäolise disaini jätavad klaasist detailid pisemadki ruumid avaraks ja valgusküllaseks. Kõik oleneb enda fantaasiast, leidlikkusest ja huvitavatest ideedest ning oskustest erinevaid materjale kombineerida ja kokku sobitada. 6 Klaaspudeleid on võimalik kasutada dekoratsioonina laua kohal näiteks
ka seinu ja sambaid) mosaiikidega ja seinu maalingutega. Roomaaegne on mosaiik Aleksandrist Issose lahingus, mis on koopia kreeka maalist. Pompeij linna seinamaalingud on väga natuurilähedased, looduse ja erinevate materjalide jäljendamises on roomlased meistrid, näiteks marmori imetabane kujutamine. Tubadesse maalitid akendest avanevad imelised vaated kaugustesse, kasutatakse ka perspektiivi, kuid mitte järjekindlalt. Lagede kaunistamise kasut. krohvilustisi, iseloomult sageli värviküllased ja üleküllastunud. Valge haud. Maalide temaatika on mitmekesine- alates kirjandusest ja mütoloogiast, lõpetades natüürmortidega ja loodusvaadetaga. Eeskuju võetakse kreeka meistrite töödest, kusjuures roomlaste käes muundub tõsine jumalate austamine mänguliseks ja dekoratiivseks esituseks. Kuna majade kunagised tegelikud omanikud Pompeijs pole teada, on neile nimed antud
kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Skulptuur ja käsitöö Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Meie ei saa nendest kirikukaunistustest enam samamoodi aru kui keskaegsed inimesed, kes oskasid neid "lugeda". Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele. Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja
a. otsusega anti Pelgulinna taga asunud vabad linnamaad ehitusühingule ''Oma Kolle'' Arhitektid H.Johanson ja Eugen Habermann projekteerisid Kolde tänavale kaheksa 2- korruselist elumaja. Lisaks ehitati 1930. a. arhitekt J.Pikkovi projekti järgi viis 2-korruselist elamut Ristiku tänavale. ''Oma Kolle'' ei olnud mitte ainult ehitusühing, vaid ka kõiki elanikke koondanud ühing, mille juhatuse ruume kasutasid ''Oma Kolde'' naiste käsitööring, Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts ning spordiselts ''Visadus''. Nende seltside tegevuses oli ''Oma Kolde'' liikmetel kaasa öelda kaalukas sõna. Ehitusühisus pidi rajama ka teed ja haljasalad. Näiteks aukliku ja roopalise sõiduteega Kolde tänava parandamiseks ostis ühing 1926. aastal kõnniteeplaate, sillutas parkettkividega hoovist tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena.
Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna
serveerimist. Kuumadele vaagnatele ei tohiks lisada liialt külmi lisandeid ja komponente, et kuumana pakutav roog säiliks õigel temperatuuril pikemalt. Köögiviljad, näiteks porgandid, herned, spargel ja lillkapsas annavad oluliselt värvi liha- ja kalavaagnatele. Eriti pidulike einete puhul võiks lihavaagnat täiendavalt kaunistada lehtsalatiga, tomatiga, peterselliga ja kalavaagnat sidrunisektorite ja tilliga. Kaunistusi eeltöödeltakse enne roogade serveerimist, et roog kaunistamise ajal ei jahtuks. Külmi roogi tuleb hoida külmas või jahedas kuni serveerimise hetkeni. Külmad lisandid serveeritakse eri vaagna- või GN-tervikutena, kaussides koos vaagnatega või eraldi üksustena. Näiteks spetsiaalses külmletis püsivad külmad lisandid ja salatid värsketena ja ohutul temperatuuril (maksimaalselt +8oC ). Külmlettidele mõeldud GN-nõusid võib kasutada, kui sööjaid on suurem arv, ja kaussidega saab serveerida väiksematele sööjate
Rootsi kuningas Johan III. 29.märtsil 1809 lõi Aleksander I pärast kogu Soome vallutamist autonoomse Soome Suurvürstiriigi Venemaa Keisririigi koosseisus. 6.detsembril 1917, pärast Oktoobrirevolutsiooni, kuulutas Soome end iseseisvaks. Renessanss, barokk 16.sajand vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine 17.sajandi keskpaigas kasvas baroki mõju kirikute kaunistamise juures. Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim Elias Brenner. Rokokoo tume ja karm 18.sajandi keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik tuntuim kirikumaalide looja oli Mikael Toppelius, kes kaunistas 40 kirikut 18.sajandi lõpp Gustav III aeg klassitsism. Nils Schillmark Hämeenlinna kirik, 1789
aastal, kuid ajaloolaste viimased uurimused näitavad, et kuursaal seisab Promenaadil ilmselt juba 1898. aastast. Hoone ehitati algselt merre, kuid hiljem on tema ümbrust täidetud. Kuursaal koos tema kõrval asuva kõlakojaga oli selle sajandi esimesel poolel üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Seal mängis orkester kaks korda päevas, esinemas käisid näitlejad ja muusikud Tallinnast, see oli koht, kus inimesed kokku said ja aega veetsid. Eesti Vabariigi ajal asutatud Haapsalu Kaunistamise Selts tegeles usinalt Haapsalu linna ja Promenaadi kaunistamisega — istutati lilli, korrastati haljasalasid ja pandi üles skulptuure. Kuursaali lähedal meres leidsid suviti koha skulptor Roman Haavamäe puuskulptuurid Jääkaru ja Merilõvi, mis mõlemad on küll aja jooksul kadunud või lõhutud. Alles on aga 1932. aastal kummalegi poole hoonet paigutatud Haavamäe dekoratiivsed merre viivad dolomiittrepid. Nõukogude ajal kasutati kuursaali laona ning hoone kippus vägisi lagunema. 1995
XIX dünastia ajal töötas 81 322 inimest Amoni templis, kui me loeme mitte ainult preestreid ja valvureid, vaid ka töölisi ja talupoegi. Tempel sai sissetulekut märkimisväärsest hulgast maavaldustest, turgudelt ja töökohtadelt, kuhu peaks lisama ka rikkused ja sõjasaak, mida Vaarao tõi oma võidukatelt sõjaretkedelt. Mitmesugused vaaraod tegid annetusi sammassaali elluviimiseks. Amon-Ofis III ehitas 12 sammast kesklöövi, mis toetavad hiiglasuuri talasid. Ramses I algatas kaunistamise ja seda tööd jätkasid Seti I ja Ramses II. Sammassaali taga seisid kunagi (tänapäeval ainult 1 on alles) Thutmosis I obeliskid, mis olid 23 meetrit kõrged ja kaalusid 143 tonni. Veel kõrgem on tema tütre Hatsepsuti püstitatud obelisk, mille ehituse kohta on öeldud, et kuninganna ei hoidnud kulutamises kokku, perioodi kroonikad väidavad, et ta kulutas projektile " kullavakkasid, nagu need oleks olnud viljakotid". Mida saab veel
Selle põhja suurus on 486x305 meetrit ja see on 33 meetrit kõrge26. 1.2 HAUDA KAASA PANDUD ESEMED JA KAUNISTUSED Haudadesse pandi kaasa peegleid, revi, tööriistu, ehteid, savianumaid27, helmeid ja hobusevarustust28. Usutakse, et relvad väjendasid valitseva klassi valmidust oma positsiooni vajadusel jõuga säilitada29. Peeglid ja helmed olid levinuimad esemed, millel usuti olevat maagilised võimed30. Varajased hauakambrid ja kirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. Kaunistamise traditsioon kujunes välja 6. sajandil31. Osadel kofunitel, nagu näiteks Kitora kofunil, olid seinamaalingud. Sellised kofunid pärinevad 7. sajandist32. Kofunite ümber leidus seest õõnsaid savikujusid, mida nimetati haniwadeks33. Nende üheks otstarbeks peetakse almuste hoidmist34. Siiski on nende tegelik otstarve ja päritolu tundmatu35. 23 Boundless. Kättesaadav: https://www.boundless.com/art-history/textbooks/boundless-art-history-textbook/japan-before-1333-ce-15/pr
Kirjanduse temaatikavaldkond muutus, kaasajast räägiti kultuurilistel ja majanduslikel teemadel, sotsiaalset poolt käsitleti vähem. Pätsi ajal Eestis majanduslik tõus, sissetulekud suurenesid, riigi toetus kultuurile suurenes. Hakati läbi viima erinevaid kampaaniaid, millega püüti rahvast poliitilisest kriitikast eemale viia. a) Nimede eestistamise kampaania. Berg -> Paul Ariste jne. b) Tühjad hällid ehk rahva iibe tõstmine. c) Kodu kaunistamise kampaania korraldati konkursse, kus püüti välja selgitada ilusaid talusid motivatsioon elukohtade parandamiseks. Kultuur: Ühe suunana kujuneb välja tööeestlus nad leidsid, et kirjandust ja kunst peavad olema laiadele massidele ja kõigile arusaadavad, et tuleb rääkida lihtsast tööinimesest. Tööeestlased välistasid elitaarkunsti, Noor-Eesti kohta öeldi, et pole vaja parasiitlevaid vaimuparuneid. Kirjanduses erinevate auhindade väljaandmine üle Eesti
kuluda isegi terve kirjutaja eluaeg. Selliseid raamatuid - manuskripte peeti suureks varanduseks, neid hoiti hoolega kloostrite varakambrites ning tänu sellele on neid meie ajani küllalt palju säilinud. Raamatute pilte nimetatakse neis kasutatud punase värvi miniumi järgi (menniku) järgi miniatuurideks. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn
nö vaikivasse olekusse. 1935. loodi Isamaaliit ja keelustati erakondade tegevus. Isamaaliit oli valitsuse juhtimisel tegutsev ainupartei. 1934. loodi riigivanema määrusega siseministeeriumi juurde Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus, mis varustas ajakirjandust valitsusele sobiva teabega ning õhutas ka rahvusterviklikkust (organiseeriti näiteks kodude kaunistamise, nimede eestistamise kampaaniaid). Järgmisel aastal allutati asutus Riikliku Propaganda Talituse seadusega peaministrile, 1930nda teiseks pooleks oli sellest kujunenud ajakirjanduse sisu tsenseeriv asutus. On arvatud, et selle eeskujuks oli Saksamaa, kus Joseph Paul Goebbelsi juhitud propagandaministeeriumi töö põhines alateadvuse mõjutamisel, sümboolikal, masside üleskütmisel. Et tollased Eesti riigitegelased olid saanud
Kõvendamine Rehvikomponentidest kokku pandud rehv kõvendatakse. Kõvendamise käigus liimuvad kummikomponendid kokku. Kõvendamise ajal vormitakse valmis rehvi turvisemuster ja küljekujundus. Ekstrusioon Ekstrusiooniprotsessi käigus valmistatakse kindlakujulised ühtlasest kummismassist detailid. Turvised, küljed ja randitäited valmivad ekstrusiooni teel. Üks ektrusiooninäide on tordi kaunistamine. Tordi kaunistamiseks pressitakse glasuur läbi kindlakujulise otsiku. Kaunistamise käigus toimub glasuuri ekstrudeerimine. TURVIS Turvise komponendid Turvisemuster Turvis on rehvi osa, mis puutub kokku teega. Otstarbele sobiva turvisemustri valimisest võib sõltuda kliendi rahulolu või rahulolematus. Õige turvisemuster: · Parandab läbivust · Parandab juhitavust · Suurendab vastupidavust Turvisemuster mõjutab juhti ka muul moel, kuna sellest sõltub: · Sõidumugavus
Kapiteel oli lihtne kivikuup mille alumised nurgad ymardati.N2iteks Wormsi kirik Saksamaal ja Valjala kirik Saaremaal.Kirikul66ve katsid silinder ja ristv6lvid.Ymber apsiidi tekkis kooriymbrisk2ik kust p22ses kabelite p2rga mille moodustasid v2ikesed kabelid kus hoiti erinevate pyhakute reliikviaid. Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest
00-13.30 Eesmärk: arendada käelist tegevust, loovat mõtlemist, koostööd teistega. 1. 11.00 Ettevalmistus- juhendaja seab valmis esemed, millega saab ruumi kaunistada. 35 min 2. 11.35 Valmisolek osalejate vastuvõtuks- juhendaja ootab noori fuajees. 20 min 3. 12.00 Ruumide kaunistamine- osalejad peavad ruumid kaunistama vastavalt ,,Nukitsamehe" filmis nähtule sarnaselt. Juhendaja poolt on korjatud oksad, kogutud heina, lehti jne. Tegevuse lõpetamine- kiidab kaunistamise eest. 30 min 4. Kostüümide tegemise jätkamine/parandamine- juhendaja juhendamisel toimub kostüümide parandamine muutmine, vastavalt tegelaskujule. Tegelaskujud jäävad samaks, mis olid kaheksandal päeval. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab aktiivuse eest ja laseb osalistel kostüümid selga panna, et kontrollida, kas kõik sobib. Eesmärk- arendada käelist tegevust ja loovat mõtlemist.
Kirik oli seest kaetud kuldfoonilliste mosaiikidega. kasut kalleid materjale ntks marmor. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453.a ...kirik muudeti moseeks. Lisati minaretid. pmst rikuti ära ühtlane välimus. Minarett on mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. 8. saj valitses Bütsantsi keiser Leo III. Keelas ära pühadepiltide ehk ikoonide kummardamine ja nendega kirikute kaunistamise. ( kummardaksid nagu pilte, mitte neid, kes seal pildil on ) . Pilditüli kestis 100 aasta, võitsid pooldajad, kuid hävines siiski väga palju kunstivara. 10 saj kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Kuplil kujutati Kristust valitsejana. Akende vahel seina pinnal kujutati apostleid või prohveteid. Apsiidi ülemises osas kujutati jumalaema ja selle all stseene Kristuse ja apostlitega. Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu
elukorralduse jäljenduseks nõukogude maastikul. Nii näiteks pole juhuslik, et üks esimesi eesti sõnu, mis üsna pikka aega eksisteeris siinsete venelaste kõnepruugis, oli sõna 'kohvik'. 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel kujunes vene kirjanduses vaimustus Tallinna kitsaste tänavate ja hubaste kohvikute vastu. Tasapisi tekkis ka eestlastele omane tähelepanu riiete ja kodu kaunistamise osas. 1990. aastate alguseks oli venelaste olmekultuur eestlastega enamvähem võrdsel tasemel. Peale Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai vene kultuurist jälle üks rahvusvähemuste kultuuridest Eestis. Erinevalt Eesti Vabariigi ajast aastatel 19181940, mil tõmmati karm joon siinse vene kultuuri ja nõukogude Venemaa vahel, ei arene aga nüüdne vene kultuur kapseldunult ning on seotud kaasaegse Venemaa kultuuriga.
Romaanlased eelistasid just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Ka gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema nagu väike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui ka halb ning milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skulptuure maalingud. Igal piiblitegelasel oli oma tunnusmärk, mille abil nad ära tunti. Näiteks võtmega mees oli Peetrus ning Püha Barbara kannab
hakkasid esimesed klaasesemed levima ka Põhjamaadesse. Keskajaltegeleti klaasi valmistamisega väikestes käsitöökodades, esimesed suuremad klaasimanufaktuurid rajati Stockholmi linna ja lähiümbrusesse 16. sajandi II poolel. Eestisse jõudis klaas I aastatuhandel pKr Kesk-Euroopa ja Skandinaavia kaudu. 13. sajanditeisest poolest imporditi aknaklaasi peamiselt Saksamaalt, 14. sajandi lõpust on teadaesimesi Eesti aladel tegutsenud klaasimeistreid, kes tegelesid aknaklaasi kaunistamise ja raamimisega, 16. sajandist hakati seda väikestes kogustes valmistama ka kohapeal. Teadaolevalt rajati esimene klaasimanufaktuur, Hüti klaasikoda Hiiumaal, Eesti aladele 17.sajandil. Peale Hüti klaasikoja seiskumist jäi klaasitootmine Eesti alal kuni 18. sajandikeskpaigani üldiselt soiku, mil hakati järjest enam klaasimanufaktuure looma ning 18.19.sajandi vahetuseks oli klaasitootmine tõusnud juba tähtsaimaks tööndusharuks[1]
annaabi.ee 
