Taimed
Piisab vaid teadmisest, et ta on ainuke villpea,
kelle varre tipul on vaid üks villatutt. Üks õisik iga varre kohta on ka jänesvilladel, kuid nende
õisikud on ju palju-palju õrnemad ning taimedki väiksemad. Tupp-villpea kasvukohtadeks on
niisked paigad, kus kasvab vähem või rohkem ka turbasammalt. Villpeadest on see liik
kahtlemata kõige olulisem turba moodustaja. Seega omab ta isegi mõneti inimese jaoks
tähtsust. Rohkem aga vaatame tupp-villpead, kui ühte rabade kaunistajat. Sageli võime
lagedatel rabadel või väheste puudega rabastuvates metsades näha tupp-villpead massiliselt
kasvamas. Kõik kohad on valgeid tutikesi täis. Nendest valgetest tutikestest on tulnud ka
taimeperekonna nimi "villpea". Kust on aga nime ette tulnud "tupp"? Kui te ei karda jalgu
märjaks teha, siis minge villpeamättale lähemale. Uurige nüüd lähemalt kogu taime, mitte
ainult emasõisikut. Päris maapinnal, kus vars lõpeb, näete avatud "lehejäänuseid" lehtede
tuppesid
annaabi.ee 
