Kontaktseire ja kaugseire mõisted plussid ja miinused
mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi
anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise
keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia
kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja
pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee
sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid).
2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused
Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega.
Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil.
Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt.
Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises
Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute
kavandamisel
annaabi.ee 
