saj-l rae poolt olid rõivakorrraldused ette kirjutatud (milliseid rõivaid üks või teine seisus tohib kanda) Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades (Riia, Tallinn, Tartu) oli juhtiv positsioon sakslaste käes Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond oli korporatiivsed (ametialased ühendused) Gildid Tsunftid Gildid Kaitsesid oma liikmete huve Korraldasid seltsielu Pakkusid häda korral abi ja toetust Gildide seas oli tähtsaim Suurgild (kuulusid kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegildid (kuulusid käsitöölised) Käsitöö Liivimaa linnade elus suurt osa mängis transiitkaubandus Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitseid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti Skraa Tsunfti põhikiri, mis määras Meistrite saamise tingimused Tsufti liikmeks samise tingimused Alevikud Helme Keila Kirumpää Kavastu e Kastre Kuressaare Koluvere Lihula
Raad teostas nii seadusandlikku-, täidesaatvat- kui kohtuvõimu. Linnades räägiti alamsaksa keelt, lihttöölised rääkisid eesti keelt. Rahvus oli kui ühiskonnakihi määraja. Sakslased tegelesid auväärt ametitega ning mittesakslased madalamate ametitega. Kui muutus isiku ühiskondlik staatus, muutus ka tema rahvus. Gildid olid kaupmeeste ja käsitööliste ühingud. Gildid ühendasid liikmete huvid, seltsielu ja nad toetasid oma liikmeid. Suurgildi kuulusid kaugkaupmehed, kes olid ka kõige edukamad inimesed. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja sellid. Kui nad abiellusid, läksid nad Suurgildi. Väikegildi oli käsitööliste oraginsatsioon. Käsitöölised kuulusid tsunfti. See eksisteeris, et tagada kvaliteetne väljaõpe, et turule ei tuleks liialt meistreid, et oleks olemas kvaliteedi ja hinna kontroll. 15.-16. sajandil oli tsunftisundus ehk kui tsunfti ei kuulunud, ei tohtinud oma kaupa turul müüa
o Võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatut võimu o Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka o Raad sekkus kodanike isiklikku ellu · Rahvastik o Juhtiv positsioon sakslaste käes · Gildid ja vennaskonnad o Keskaegne ühiskond oli korporatiivne o Gildid Suurgild (kaugkaupmehed) Mustpeade vennaskond (vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid) Väikegild (käsitöölised) Kanuti gild (Saksa päritolu kaupmehed) Oleviste gild (Eesti päritolu kaupmehed) o Tsunftid Korraldasid väljaõpet Kaitsesid turgu Kontrollisid toodete hindu ja kvaliteeti · Alevikud o Helme, Keila · Bürgermeister - raekoja liige
Tsunftid kaitsesid oma liikmeid konkurentsi eest, reguleerisid tootmise laadi ja ulatust, toodangu hindu ja turustamist. Tsunfti liikmeteks olid meistrid (töökojaomanikud), kes olid läbinud õpipoisi ja selliaastad ning sooritanud kutseeksami. Peale käsitööliste moodustasid tsunfte väikekaubitsejad ja transporditöölised. Enamik tsunfte hõlmas mitme kutseala inimesi. Tsunftisund kaotat Balti kubermangudes 1866. Eestis lõplikult 1920. Sakslastest kaugkaupmehed moodustasid linnae valitseva elemendi. Juhtivat osa kaubanduses etendas Hansa Liit, nim. Ka Linnade ehk Saksa ja Liivimaa linnad. Tugeva merevõimuna koondas liit enda kätte Lääne- ja Põhjamere-äärsete maade transiitkaubanduse, mis muutis linnad erakordselt jõukaiks ja ka poliitiliselt tugevaiks. 1370. a. võitis Hansa järjekordse sõja Taaniga ning Läänemeri kujunes ligikaudu 150 aastaks Hansa sisemereks. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. 13
Keskaegse linna moodustas õiguslikult piiritletud inimgrupp. Asutati linnu, meelitades ulatuslike privileegide abil inimesi neisse asuma. Piiskopid olid linnade asustamisest huvitatud (residents pidi asuma linnas). Linnu soovisid oma halduskeskuse elujõulisuse tugevdajana näha ka Saksa ordu, Taani kuningas ja mõned suurvasallid. Linnade asustamise puhul oli olulised geograafilised tingimused ja inimasustusliku potentsiaali kombinatsioon. Liivimaa linnade algusloos olid olulisel kohal Saksa kaugkaupmehed, kes maale peatuma jäid ja endale privileege juurde nõutasid. Liivimaa linnade tekkimise aeg - 13. sajand - kattub ühtlasi Hansa liidu kujunemise ajaga. Soodsaks kohaks oli liiklussõlm nagu jõesuu (Pärnu), vee- jamaatee ristumiskoht (Tartu, Narva), või soodne meresadam (Tallinn, Riia). Linnade puhul tähtsad olid linnused. Linnu võidi rajada ka tühjadele kohtadele, kus varem asulat polnud. Kas enne XIII saj oli Eestis linnalisi asulaid?- Saksa linn ehk piiratud omavalitsus,
annaabi.ee 
