Naine emana Üks tähtsamaid ülesandeid oli laste kasvatamine.40.-daks eluaastaks oli naisel ligi 9 last.Poisid öppisid koos isaga meetsetöid, tütred emadega koos abielu- ja perenaisele vajalikke oskusi. Levinud oli komme panna tüdrukud ja poisid koos kooli õppima. Pariisis ja Põhja-Itaalias tegutsesid 13.sajandil naiskooliõpetajad. Tegevusalad Tähtsal kohal olid naised majanduselus, tegeldi suur-vöi kaugkaubandusega-veini-,vürtsi- või metalliäriga.Luba sõlmida suuri rahalisi tehinguid.Varandust suurendati laenudega. Levinumad ametid olid nt: kangrud,ehtsepad,rätsepad,aadrilaskjad,ämmaemandad jne.Haruldasemad ametid olid naistetsunftid.Elatist teeniti haigete põetamisega,prostitutsiooniga, õlle müümisega. Naisi hinnati, sest nende tööjõud oli odavam, kui meeste. Suhtumine
RENESSANSS ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale. Gootika ja renessanssi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Renessanssi ajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Kogu keskaja vältel oli Euroopas ja eriti Itaalias mingil määral tuntud ja kasutatud antiikaja kultuuripärandit, kuid seda oli hinnatud üldiselt madalaks on kristliku ajastuga võrreldes. 15saj. hakati aga kreeka ja
Gildid ja vennaskonnad hakkasid Põhja-Euroopas levima alates 14.sajandist. Selliste ühenduste peaeesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid huvisid, korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused. Tähtsaimal kohal gildide seas oli linnakodanikest kaupmehi ühendav Suurgild, mis koosnes enamasti kaugkaubandusega tegelevatest suurkaupmeestest ja keskkaupmeestest. Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead. (siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda).
23. Millise värvitooni abil maalis Tizian oma parimad figuraalkompositsioonid. 24. Nimeta maalivaldkonnad milles Tizian maalis eriti häid teoseid. 25. Kuidas nimetatakse 16.saj II poole kunsti Itaalias? 26. Kuidas kujutasid maneristid anatoomiat ja milline oli nende maalide ruumikujutus? 1.Renessanss tähendas antiikkultuuri taassundi Mitmetes linnades tekkisid manukaftuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta. Kaugkaubandusega arenes rhamajandus ning pandi alus uuele pangandusele. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja erinev äsjamöödunust. Renessansliku maailmavaate teljeks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaab areng. Inimesi hinnati nende isiklike omaduste järgi. Ideaaliks oli üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 2. Renessanss tähendas antiikkultuuri taassündi 3
nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. • Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele Ühiskonna struktuur Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800- 500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: • a) Aristokraadid- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. Ühiskonna struktuur • b) Lihtrahvas - vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. • c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Orjandus • Orje oli palju (sõltuvalt linnriigist kuni 80%), kes tegid ära suurema osa tootvast tööst. • Orjust peeti ühiskonnale vajalikuks ja normaalseks nähtuseks ning orje omasid sageli ka vaesemad inimesed.
dokumente: nn. vendaderaamatud vennaskonna liikmete ja vanemate nimekirjadega, peoarved, koosolekute protokollid jne. Tänapäeval säilitatakse mustpeade arhiivifondi Tallinna Linnaarhiiv Elukorraldus Tallinna Mustpeade vennaskonda juhtis kaks vendade hulgast valitud vanemat (Älteste). Aja jooksul kujunes välja tava, mille kohaselt abiellunud mustpeavend astus Suurgildi liikmeks. Et mustpead tegelesid peamiselt meritsi toimuva kaugkaubandusega, langes nende aktiivne kauplemistegevus aega, mil meri oli jääst vaba. Talv pühendati peamiselt seltsielule. Eriti tuntud olid Mustpeade jõulu- ja vastlajoodud, mis võisid kesta mitu nädalat. Pidude puhuks valiti vennaskonna liikmete hulgast tavaliselt kaks peokorraldajat (Schaffer), kelle ülesandeks oli hankida vajalik söögi- ja joogikraam. See amet ei olnud kuigi armastatud, kuna puudujäägid tuli Schafferitel oma taskust kinni maksta, samuti hüvitada peo käigus
kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine Uus tsunftiliige pidi kaaslasi tsunfti vastuvõtu puhul kostitama Tsunftimeister pidi olema abielus sama eriala meistri tütre või lesega Naiste tegevusalad ja ametid Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või kaugkaubandusega Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles majapidajad, teenijad, pesupesijad või lapsehoidjad Naiste seas oli levinud ka õllemüümine Vanemad naised ja lesed tegelesid ka väikse tasu eest põetamisega Keskaja naised
Peagi hakkasid Itaalia linnadega konkureerima Marseille ja Barcelona. Idamaised kaubad liikusid kaupmeeste vahendusel edasi Lääne- ja Kesk-Euroopasse. XII-XIII sajandil oli kaks peamist sisemaa kaubateed. XIV sajandil seoses meresõidu arenguga hakkasid Vahemere-äärsed linnad pidama otseühendust nii Madalmaade kui ka Inglismaaga (Kõiv, Raudkivi 1996: 80). XII sajandil elavnes kaubavahetus kogu Euroopas. Suure tähtsuse omandas hansakaubandus. Kaugkaubandusega tegelemine oli üsna keeruline ettevõtmine ning vajas paljude kaupmeeste ühist tegutsemist. Saksa kaupmehed oli tuntud nii Inglismaal, Madalmaades kui ka Norras. Ometi jäi neile Läänemeri kuni 1159. aastani suletuks, mil taasrajati Lübecki linn. Lübeck jäi kuni keskaja lõpuni Läänemere tähtsaimaks kaubanduskeskuseks. XVI sajandil kujunes sellest kaupmeeste organisatsioonist välja hansalinnade liit ehk Hansa Liit. Hansalased olid valmis oma kaubandushuvide eest isegi sõdu pidama
lauskmaa veeteid, s.t mööda suuri jõgesid Dnepr ja Volga. *Tsuudidel oli Vana-Vene riigi tekke juures oma osa- nt nad aitasid Novgorodi viikingivürstil Olegil Kiievit vallutada ja võtsid osa sõjakäikudest Konstantinoopoli alla. *Omaaegses poliitikas seisis vastamisi erinevate riikide moodustiste või ka alles üksikute esilekerkivate ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaugkaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel. *Ajajärk oli rahutu. Sellest annavad tunnistust tollal püstitatud arvukad linnused, nt Viljandi,Iru, Rõuge, Tartu. Tüüpiline oli nn neemiklinnus, kus elas ilmselt kohalik vanem ona pere-ja kaaskonnaga, lunnuse vahetus läheduses paiknes aga asula, mille elanikud koos oma kariloomadega leidsid linnusest varju ootamatult maale tunginud röövsalkade eest. Püstitati voortele ka nn Kalevipoja sängi tüüpi linnuseid(Alatskivi Kalevipoja säng).
Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus:
Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos parim; kratos võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega. b) Lihtrahvas (kr k demos rahvas)- vabad põlluharijad ja karjakasvatajad, käsitöölised ja väikekaupmehed. c) Orjad- vaesunud ja võlgade katteks orjusesse müüdud kehvikud, sõjavangid või orjaturgudelt ostetud välismaalased. Vana-Kreeka orjandusliku korralduse eripäraks võrreldes Idamaade tsivilisatsioonidega oli selle ulatuslikkus:
aktiivse kaubandusbilansi saavutamine hinnaliste kaupade väljaveoga. - Omamaise tööstuse toetamiseks kehtestati sisseveotollid ja -keelud välismaistele võistlevatele toodetele. - Sisekaubanduse edendamiseks alustati keskaegsete mõõdu- ja maksusüsteemide ühtlustamist, kaotati sisetollid ja parandati liiklusolusid. - Väliskaubanduses pöörati peatähelepanu ekspordiosa kasvatamine - eksportpreemiate maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul. Prantsusmaal tegutses valitseja merkantilismi põhimõtete kohaselt ise peaosanikuna. Kaubakompaniide tulud Prantsusmaal suunati õukonna ülalpidamisse, Inglismaal aga moodustasid need järgnevate retkede kapitali. Kaubakompaniidele lubati sageli piirkondlikke monopole
06.11.2007 RENESSANSS Linnakultuuri edenemine Itaalias 15.sajandil toimusid itaalia kunstis suured muutused Itaalia polnud ühtne riik, oli jagatud erinevate valitsejate vahel, mitme sajandi jooksul võideldi seal territooriumite pärast Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta Kaugkaubandusega arenes rahamajandus, eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele Kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiride kaitseks lisaks kodanikeväele ka palgasõdureid Selliste linnriikide elu ja kultuur hakkasid järk-järgult erinema ülejäänud Euroopa kultuurist (tugines peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele) Tähendab tagasipöördumist antiikkultuuri Kõrgumine taeva poole Renessanss võtab uuesti kasutusele sambad, pilastrid Kaovad keskaja piilarid
Leiti, et sellest piisab, rohkem pole vaja midagi teha, enamus mõisnikest on senise korraga rahul. Eestimaa rüütelkond leidis lahenduseni, et mõtteid ei kuulutata välja seaduste kujul, vaid rüütelkonnasisene kokkulepe. Kokkuleppe rakendamine jäi iga mõisniku enda otsustada. Kaubandus, käsitöö ja tööndus 18.sajandil Kaugkaubandus Ka vene võimu all moodustasid Balti provintsid omaette majandusruumi, tollipiir oli Balti kubermangude ja sisekubermangude vahel 1792.aastani. Kaugkaubandusega tegelesid linnad, ränga löögi andis Põhjasõda. Linnade arengus toimus tagasiminek, samuti ka kaubanduse alal. Vene keskvõimu kaubanduspoliitiline põhieesmärk oli seotud Peterburi soodustamisega, võimalikult kiire areng. Seda püüti saavutada riiklike soodustustega. Eesti ala linnad üldises kaubanduspoliitikas olulist rolli ei mänginud. Läänemerel kaks olulist kaubasadamat Vene impeeriumil, Peterburi ja Riia
annaabi.ee 
