jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust . Koaala liigub äärmiselt aeglaselt. Koaalad tavaliselt vaikivad , kuid kohkunud või haavatud koaala karjub ja nutab nagu laps. Koaala on öise eluviisiga .Päevad veedab koaala okste hargnemis- kohtadel magades
Enamus hajunud valgusest langeb lühilainelisse ossa. See tähendab, et hajunud valgus ei saa olla valge, vaid hoopis taevasinine. Mida sinisem, seda puhtam õhk. Kõrgusega kahaneb ja seega kahaneb ka hajunud kiirguse hulk (4.5.11). Ühelt poolt läheb taevas sinisemaks (violetsemaks), teiselt poolt tumedamaks (100 km kõrgusel on Päike ja tähed eraldi näha, taeva ülemine osa on tume. Seal särab pimestavalt päike kui vaatleja on päikese poolt valgustataval Maa küljel.) Kaugelasetsevad esemed paistavad samuti seepärast sinakad, et hajunud kiirguse koosseis sõltub lainepikkusest. Aerosoolne hajumine Kui osakeste mõõtmed kasvavad võrreldavaks pealelangeva kiirguse lainepikkusega, siis ei saa neid vaadelda kiirgavate diipolidena, vaid tuleb vaadelda kui kõrgema järgu süsteeme (kvadrupole jne). Seepärast on seadused hoopis teised. Teooria on loodud Gustav Mie poolt (1908). Atmosfääris on 2 tüüpi suuri osakesi: 1) mitteläbipaistvad (tolm n = ) ja 2) läbipaistvad