Vana hea Rootsi aeg – müüt või ajalooline tõde?
kaubanduses osalenud ka väikesmad linnad, kuid uued olud andsid aktiivse majandustegevuse
võimalusi üksnes sadamalinnadele. Eestile oli siiani arengujõudu pakkunud Venemaa ja
Lääne-Euroopa vaheline transiitkaubandus, kuid nüüd kulges see Arhangelski sadama ja
Valge mere kaudu, vähemal määral ka Narva ja Pihkva kaudu. Viimasest kaubateest jäid Eesti
linnad kõrvale. 17. sajand tähendas Narvale majanduslikku õitsengut ja oma positsioone
säilitas ka Tallinn, kuid varem väga oluline kaubnduslinn Tartu kaotas oma hiilguse ja
Tallinna ja narva varju jäid ka Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Varem olid linnad majanduse
korraldamisel üsna iseseisvad, kuid nüüd hakkas riigivõim sekkuma. Vaid Tallinn säilistas
oma traditsioonilise iseseisvuse. Kaubandus elavnes ka Läänemerel, sest Rootsi laevade
kõrvale kerkisid ka Hollandi ja Inglise omad. See tõi kaasa suurema vajaduse mitmete
toiduainete, samuti laevaehitusmaterjalide järele. Välismaale veetavate kaupade hulgas oli