"kaubitsemiskeskusesse" - 1 õppematerjal

Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni

Eesti ühiskondlikus korralduses (kihelkonnad) , vaimses kultuuris ja merenduse alal leiame palju skandinaaviapärast. Aastatuhandete vahetusel, eriti teise sajandi algus kujunes Eestile jõukuse ja kultuuri tõusuajaks. Kaubateed Lääne- ja Ida-Euroopa vahel kulgesid läbi Läänemere ning eestlased hakkasid üha elavamalt ise oma kaupu Novgorodi vahendama. Üks peatee viis läbi Põhja-Eesti ja teine läbi Lõuna-Eesti Novgorodi. Suuremaisse liiklus-ja kaubitsemiskeskusesse tekkisid uuemad, tugevamad linnused, mis näitas eestlaste ühiskondlikku koondumist ja nende organisatsiooni järk-järgulist tugevnemist. Rannikuelanikud, eriti saarlased, said tuntuks oma kaubanduse ja ka röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks. Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise. Tekkis kiht suur-talupoegi ­ ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad