3. Tugifunktsioonidest (kütusetanklad, rehvitöökojad, elektritanklad, veovahendite tootjad) 4. Seadused, kokkulepped (liiklemise load, rahvusvahelised lepped) 5. Vedude jälgimise süsteemid 1. Maanteetransport · paindlik ja manööverdamisvõimeline · kandevõime piiratud · kõrge omahind · transpordi piirangud · euroopa teede ja terminaalide tihe võrgustik Jaotusautod, autorongid, poolhaagised. Terminaalis toimub kaubavoogude ühendamine. Põhiveod (terminaalide vahelised veod) Jaotusveod (riigisisesed jaotusveod kesklaos võiterminali jaotuspiirkonnas) Otseveod (kaubavedu saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta) Siseteenused (veod põhinevad terminaalivõrgustikel, jaotus ja kokkuveod ter. piirkonnas) Müügipakend, rühmpakend ja veopakend. Pakendi ül: kauba kaitsmine mehhaanilise koormuse eest, varastamise vältimine ja ladude minimaliseerimine, kauba käsitlemise lihtsustamine ja kergendamine, kaitse
loobumist); · Suurendada ja kaitsta oma turuosa (uuenevad konkurentidest kiiremini). Teisedki Aasia maad- Lõuna- Korea, Taiwan, Malaisia, Hongkong, Tai, Filipiinid, Vietnam ja Singapur- on edukalt võistelnud rahvusvahelisel turul. Neid iseloomustab: · väljapoole orienteeritus · kõrge säästu- ja investeeringutase · tuginemine töömahukate kaupade ekspordile (tekstiil, rõivad, jalatsid, mänguasjad, elektroonikakaubad). KESKAJA KAUBAVOOD SELGITA 16.SAJ KAUBAVOOGUDE SISU JA KUJUNEMIST. PÕHJENDA KAASAJA KAUBAVOOD SELGITA KAASAJAL TOIMIVATE KAUBAVOOGUDE SISU, PÕHJENDA. Majanduse internatsionaliseerumine ja globaliseerumine: Väliskaubandus (eksport) on muutunud majanduse kasvu olulisemaks faktoriks: SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL VALITSEV SEADUS- PÄRASUS, SELGITA PÕHJUSI. SELGITA, MIS RIIKIDES JA MIKS ON EKSPORDI OSAKAAL RKP-S SUURIM? MIKS EI OLE SELLE OSAKAAL VÄGA SUUR USA-S? SELGITA, MIKS ON EKSPORDI OSAKAAL INIMESE
Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partnerid kasutavad informatsioonivahetuseks (suhtlus kogu protsessis terve partnerite hulgaga). 2) EDI Elektroonilise andmevahetuse eelised lk 199-203 · kulude vähenemine (jäävad ära paberkandjal dokumentide töötlemiskulud) · aja kokkuhoid, kiirem info liikumine · vigade vähenemine (andmeid sisestatakse üks kord ja kantakse üle veavabalt) · kaubavoogude liikumise kiirenemine ja läbimisaegade lühenemine · kapitali seotuse vähenemine (kiireneb kauba eest tasumine) · laoväärtuse ja ladustamiskulude vähenemine · klienditeeninduse taseme paranemine · vajalike inimressursside vähenemine · andmete kaitstuse paranemine (efektiivsete elektrooniliste andmeturvevahendite rakendamisel) · partnerite vaheliste valesti mõistmiste vähenemine, info adekvaatsuse tagamine
kuidagi viisi tarneahelaga seotud – asudes kas ahela tootmisahela alguses või lõpus. Tihtipeale valitsused ei ole isegi teadlikud oma investeeringute ja tegevuste mõjust tarneahelaga kaubandusele. Olemasolevad kokkulepped ja rahvusvahelised koostööd riikide vahel tavaliselt ei ole loodud arvestades ka mõju vertikaalsele majandusele. See kõik mõjutab seda kuidas tarneahel nii arenenud kui ka areneva majandusega riikide vahel luuakse. Poliitika mis tõstab kulusid rahvusvaheliste kaubavoogude, teenuste, teadmiste ja spetsialistide vahel, mis kõik omakorda on põhielemendid vertikaalses kaubanduses, omavad reguleerivat iseloomu. Nende seaduste hulka kuuluvad ka toote ohutus ja tervishoiu määrused, litsenseerimise nõuded ja hindamise menetlused. Rahvusvahelist koostööd on väga raske saavutada just reguleeriva iseloomuga poliitika puhul kuna seadusandjad muretsevad, et sellised jõupingutused võivad takistada nende poolseid eesmärke. Artikli autori ettepanek.
hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. Juhiplatvormiga tugiratastõstuk On mõeldud kasutamiseks keskmistel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks arvestatavate kaubavoogude juures väiksemates ladudes. Tihti on veoki koormaruumi paigutatud kaubaaluseid kahes kihis. Kui ka hoiukohtadele riiulitel on võimalik aluseid paigutada ühekorraga - alumine alus põrandakohale ja pealmine alus teisele riiulikorrusele, on võimalik kahe aluse tugiratastõstukiga saavutada kahekordne efektiivsus. Kitsendavaks tingimuseks on siinjuures koorma tavalisest enam piiratud kaal. Juhiistmega tugiratastõstuk Mõeldud kauba siirdamiseks ja tõstmiseks kitsastes riiulivahekoridorides
logitrans.ee Tegevusalad: -Kõigi kaubaliikide veo logistilised lahendused -Ekspedeerimisteenused, konteinervedude korraldamine "uksest ukseni" -Tarne optimaalse veoketi maaramine etteantud kriteeriumide järgi -Konteinerite liisimisteenused -Marketingi- ja nõustamisteenused transpordisektoris; o Kaubavoogude uurimine ja analüüs; o Transpordiseadmete marketing; o Näituste korraldamine; -Rahvusvahelised projektid transpordilogistika ja infotehnoloogia valdkonnas. 5 KAUBAVEO KORRALDAMINE
klientidelt tagastatud toidukaupu, mis ei sobi mingil põhjusel müügiks, hoitakse selleks ettenähtud kohas muudest kaupadest eraldi ja nad peavad olema selgelt märgistatud; · kaupade seisundit tuleb pidevalt jälgida 4 2. Kauba käsitsemist mõjutavad tegurid Kauba käsitsemist mõjutavad tegurid on: · ladu läbivad kaubavood ei tohi võtta enda alla palju põranda pindala · kaubavoogude käsitsemine laos peab olema turvaline ja hästi läbi mõeldud, siin ei tohi olla konfliktipunkte · kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaksid olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas · tõstukid ei tohiks sõita tühjalt, ehk ,,vii minnes tee olles ja too tulles" · hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada
,,Maritime Cluster", mis on aluseks võetud ka Eestiriikliku merenduse arengukava koostamisel. (Ibid., 2015) Eesti merendusklastri tugevused (Eesti Merenduspoliitika 2012-2020): 1.Head looduslikud tingimused 2.Soodne geograafiline asukoht 3. Seotus Euraasia raudtee ja kaubavõrguga Eesti merendusklastri nõrkused (Ibid.,2015): Väikesadamate infrastruktuuri seisukord. Merendusalase riigihalduse võimekuse mittevastavus meremajanduse potentsiaalile. Transiitkaupade ühekülgsus ja kaubavoogude tasakaalustamatus. Rääkides mingist Eesti klastrist toetume me intuitiivsele arusaamale, et sinna kuuluvad sektorid, allsektorid ja ettevõtted asuvad Eestis ning "töötavad kokku", võimendavad üksteist nimelt Eesti territooriumil. Näiteks Eesti sadamate puhul on esmajärgulise tähtsusega nende külastamistihedus teiste riikide, mitte Eesti ettevõtetele kuuluvate kaubalaevade poolt. Teisest
Eelised - suur läbilaskevõime ja odavus massiliste veostel. Puudused paindumatu ja sobib ainult teatud tüüpi kaupadele. 12) Põhiveod ja jaotusveod Jaotusvedude käigus antakse lisandväärtust: Sügavjaotus Vedaja paigutab kaubad kokkulepitud lattu ilma vastuvõtjata. Jaotusautojuht tegutseb otseselt kliendi esindajana Eraisikutele kaupade otse koju toimetamine City-logistika tähtsuse suurenemine ja kaubavoogude tsentraliseerimine. Kompleksteenus 13) Ladustamise funktsioonid varude kogumine ja täiendamine (hooajaline tootmine ja ühtlane tarbimine; Ühtlane tootmine hooajaline tarbimine) toodete sortimendi ühendamine (partiide koondamine vahelaos enne kaubandusse minemist) konsolideerimine (saadetise kogumine ja transport järgmisse üksusesse) distributsioon (kaupade laialijaotamine kohapealt)
ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid samal põhjusel, mis hulgimüügiettevõtted. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, kuna need on uutest keskmiselt kaks korda odavamad. Kaubaalused liiguvad jaotusahelas üldjuhul alati koos lõpptoodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride ladudes ning hulgiladudes toimub pidev kaubavoogude konsolideerimine ja jaotus (dekonsolideerimine), tekib vahekäsitsemiste juures täiendav aluste vajadus ja vastavad ettevõtted on sunnitud neid juurde hankima. LOGISTILISE AHELA JUHTIMISE MEETMED. Juhtimispõhimõtted; logistiline kogukulu; kogukulude analüüs. ABC-analüüs. Logistikastrateegiad. Outsourcing logistikas; 1-PL, 2-PL, 3 PL- ja 4P- logistika. Infovoogude juhtimine: logistiliste infosüsteemide rakendamine (JIT-tarned, EDI, VMI-müügikeskused).
ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijaid, tootjad, laod, jaotuskeskused kauba tootmiseks ja jaotamiseks õiges koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused. Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. Omavahel seotud logistilised protsessid moodustavad logistilise keti (tarneahela), milles iga protsess lisab tootele väärtust. Tarnija Ressursid Tootmine Kaubad Tarbija Hankelogistika eesmärgiks on õige kohuse ja sortimendiga, parima hinna /kvaliteedi
sagedamini ning siimaani on kõik sellega rahul olnud ning see toimib. EFEKTIIVNE KAUBAKÄSITLEMINE Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel. ladu läbivad kaubavood ei tohi enda alla võtta palju põranda pindala kaubavoogude käsitsemine laos peab olema turvaline ja hästi läbi mõeldud, siin ei tohi olla konfliktipunkte kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaks olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas tõstukid ei tohiks sõita tühjalt hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada.
1. Ebapiisav saadavus kõige olulisem vältida olukorda kus peatutakse ,,tühja riiuli" ees. Kliendi rahulolematus süveneb. 2. Puudulik tarne täpsus tellimusel oodatakse, et tarne täpsus peab paika. 3. Klientide võõrandumine väärtustage klient, sest tema kaotamine on kaheks korda kallim. Teenindustase Teenindustase sõltub: · Tellimuse täitmise ja tarnimise kiirusest · Logistiliste teenuste struktuurist · Kaubavoogude vastavusest, moodustamisest · Varude moodustamisest, hoidmisest · Transpordivahendite valikust · Hindade ja tariifide kooskõlastatud tasemete hoidmisest Tase määrab kui palju olemasolevaid kliente alles jääb ja palju nendest moodustavad püsikliendid. Tasemel on otsene mõju klienditeenindusele. Taset tuleb jälgida ja mõõta, teha kliendibaasi võrdlemist ning vaadelda ajalisi parameetreid. Tellimustsükkel
Viimaseks oleks eesmärk arendada sektoridialoogi, mis käsitleb tööd sadamates, ja parandada koolitus-, ohutus- ja hügieenitingimusi. 3 Rääkides riikide erinevusest ja sarnastustest, võib öelda, et ühest küljest sõltub suur osa majandusest Eesti merendusest, kuna umbes 60% Eesti ekspordist ja impordist toimib meritsi. Teisest küljest võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude kaudu teenida Eestil olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused ja seadusandlus, hea ettevalmistusega tööjõud, üldine oskuste ja teadmiste kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Rootsis on merenduspoliitika küll tähtis aga see ei ole nende suurim prioriteet
puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Info: Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km
Merekaubavedusid võib klassifitseerida: veetavate kaupade, kasutatavate laevatüüpide, sõidupiirkonna jms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp-ja liinivedudeks. 5.2.2. Tramplaevandus Tramplaevandus on iseloomuli lahtiste veoste suurte partiide vedu ühekordsete või suhteliselt lühiajaliste prahilepingute ehk tsarterite alusel. Trampvedusid võib jagada kuivpuistlasti ja vedellasti vedudeks. Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade ja kaubavoogude iseloomust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ja tervete laevapartiidena veetavate kaupadega: teravili,rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta, ümarpuit jms. Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga järgmine reistoimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. Sellist prahilepingut nimetatakse üksikreisi tsarteriks ja selle suhteline lühiajalisus sunnib vedajat pidevalt otsima oma
mõõtudeks on 20 jalga pikkusesse, 8 jalga laiusesse ja kõrgus varieerub 4,25-9,5 jala vahel (Vikipeedia). Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja hoiustada vedellasti, s.h. toornaftat ja naftasaaduseid, puistlasti, külmutust nõudvaid kaupu, vilja, terast, kivisütt ja teenindada konteiner- ja ro- ro tüüpi laevu. Muuga Sadama haldaja Tallinna Sadama investeeringud Muuga sadamasse on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamise arendusprojektidega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. 2.2 Paldiski lõunasadam Paldiskis asub kaks sadamat: Paldiski Põhjasadam ning Paldiski Lõunasadam. Paldiski Põhjasadam on täies ulatuses eraomanduses ning Paldiski Lõunasadam on 1992. aastal loodud riigiettevõtte Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam. Seetõttu tuleb Paldiski
laovarust. Varu piisavus = 365 / varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru / prognoositav päeva nõudlus. 43. Loetle vähemalt 5 transporditeenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumi ? Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele / valmisolek vastutada ja pakkuda kompensatsiooni probleemide puhul / äriline ja paindlik lähenemine läbirääkimistel hinna ja teenuste osas / piiriületuste kiirus ja probleemitus / kaubavoogude tehnilistele vajadustele vastavate veovahendite ja tehnika kasutamine. 44. Mis on swap body ? Swap-body on mobiilne, jalgadele toetuv, kergesti peale - ja mahalaaditav konteiner. Peamiselt kasutatakse neid kolimistel ja suurematel rahvusvahelistel vedudel. Swap-body puuduseks on tema piiratud mahutavus. 45. Mis on ristlaadimine (cross-docking) ? Ristlaadimine on tegevus, kus kaubad võetakse lattu vastu ja lähetatakse edasi ilma neid
tegelikult logistika tõhusust tervikuna, sest parimad lahendused allüksuste, allsüsteemide või allkulude tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. 11) Logistika integreerimise 4 astet lk 76-78 1. aste – Logistika vastutusalaon valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine. Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele. 2. aste - Logistika vastutusalaon kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini. Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kliendile toimetamiseni. Ainuke valdkond, mida logistikajuhid ei kontrolli, on tootmise igapäevane juhtimine. Logistikakulude piiramisest tähtsam on süsteemi tootluse suurendamine. 4
42. Mida näitab varude piisavus? Kuidas seda leida? Varude piisavus näitab, mitme päeva müügiks või kasutamiseks piisab olemasoleva toote laovarust. Varu piisavus = 365/varu ringlemissagedus või olemasolev laovaru/prognoositav päeva nõudlus. 43. Loetle vähemalt 5 transporditeenuste kvaliteedi hindamise kriteeriumi. · Sagedus, minimaalne saadetise suurus, ,,uksest-ukseni" veoaeg, turvalisus, tarnekindlus · Kaubavoogude tehnilistele vajadustele vastavate veovahendite ja tehnika kasutamine · Registreerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele · Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine · Valmisoleks vastutada ja pakkuda kompensatsiooni probleemide puhul · Valmisolek pakkuda veoste konsolideerimisteenuseid või tihe koostöö konsolideerimisteenuseid osutavate firmadega · Piiriületuse kiirus ja probleemitus 44
Läbivooluterminalid Need on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Transiitlaod Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks.
puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Info: Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 29 Kaide kogupikkus 6.4 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m Terminalid: 6 vedellasti terminali 2 multiotstarbelist terminali (ühes terminalis ka külmkompleks) konteinerterminal ja ro-ro kaupade terminal puistlasti terminal
11. Peamised veoauto ekspluateerimisega seotud kuluartiklid ja võimalused nende vähendamiseks kaubaveokulu, veohind, prahtimine, eelkulud, põhiveokulud, järelkulud, lepingud, pakkimiskulud, käsitlemiskulu, ekspordikulu, laadimis- lastimiskulud, kütuselisa(BAF), valuutalisa(CAF), riskitasu, ladustamiskulu, distributsioonikulud ja kindlustus- ja andmesidekulud. 12. Veokorraldaja eesmärgid - veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine maksimaalne täiteaste makimaalne saadetiste arv, kaubavoogude ühendamine kvaliteet ja vigade vältimine. 13. Marsruutide planeerimine maanteetranspordis. 14. Marsruutide planeerimine konteinervedudel üle ookeani 15. Veokorraldaja võimalused kulude vähendamiseks. - Lülita logistika organisatsiooni tervikstrateegiasse - Kasuta informatsiooni jõudu - Tähtsusta inimressursse -Arenda partnerlussuhteid -Mõõda ja jälgi logistilist tegevust -Hoia finatsküljel silmapeal -Väldi vigu ja püüa neid parandada. 16
Majanduslik globaliseerumine, rahvusvahelise kaubanduse liikumise arv üle maailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Poliitiline globaliseerumine on üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid, rahvusvaheliste kohtute loomine......................................................................12 4.3Lesotho rahvusvaheline kaubandus.............................................................13 Maailma kaubavoogude maht on alates 1960. aastatest kasvanud kiiremini kui tootmine. Maailmaturul kaubeldakse järjest rohkemate kaupade ja teenustega, mis näitab, et tööjaotus süveneb üha enam. Toote ehk kauba valmistamine jaguneb järjest suurema arvu riikide vahel, mis tähendab, et pooleldi valmis ehk vahetooted liiguvad üle riigipiiride, suurendades nii ekspordi ja impordi mahtu. Rahvusvahelisest kaubandusest on saanud maailmamajanduse peamine mootor...........................................
diskreetsete kaubavoogudega, kus kaubavoog moodustub saadetistest, mis liiguvad ajaliste intervallide järgi, determineeritud kaubavoogudega, see tähendab, et igal ajahetkel on kaubavoo parameetrid määratletavad. Rahavoog Rahavoog logistikas on logistilises süsteemis ringlevate rahaliste vahendite suunatud liikumine logistilises süsteemis ja logistilisest süsteemist ning väliskeskkonna vahel eesmärgiga tagada kaubavoogude ja sellega kaasnevate teenuste ja info liikumise. Info(voog) Infovooks nimetatakse kõnes, kirjas või elektroonilisel teel edastatud teateid, millised on genereeritud süsteemi kaubavoost eesmärgiga saavutada süsteemi poolt püstitatud logistiline eesmärk. Teenuste jada Teenus peab olema osutatud täpselt vajalikul ajahetkel ja kohas. Nimetatud asjaolu muudab teenuste voo logistilise süsteemi seisukohalt väga
klienditeenindustaseme ja konkreetse klientide pakutavate teenindustasemete vahel. Klient võib tajuda temale pakutavat teenindustaset oluliselt madalama või kõrgemana, kui on ettevõtte keskmine tegelik klientidele osutavate teenuste sooritamise tase. Teenindustase sõltub paljudest tegurutest näiteks: Tellimuse täitmise ja tarnimise kiirus Ostjale osutavate tervikliku logistiliste teenuste struktuur Optimaalse suurusega kaubavoogude moodustumine Optimaalse suuruse ja struktuuriga varude hoidmine ja moodustumine Transpordiliigi ja transpordivahendite ratsionaalne valik Logistiliste teenuste hindade ja tariifide kooskõlastatud tasemete hoidmine Paindlikkus klienditeeninduses. o Üks olulisemaid kriteeriume, mida kliendid peavad ülioluliseks ja mille järgi nad hindavad teenindustaset, on paindlikkus. o Paindlikkuse all mõistetakse ettevõtte võimet tulla vastu
toorainete, pooltoodete ja lõpptoodete tootmises või laos liikumiste praktiliselt kõiki aspekte. Kuna iga materjali/kaubaühiku liigutamine või käsitlemine toob kaasa kulusid, pruukimata lisada väärtust, on esmaseks eesmärgiks teostada kauba- ja materjalikäsitluse operatsioone nii vähe kui võimalik. Selleks on järgmised võimalused: Minimaalselt käsitlusoperatsioone Minimaalsed komplekteerijate/käsitlejate liikumisteekonnad Minimaalselt vaheladustamist Kaubavoogude takistusteta liikumine (pudelikaelte vältimine). Näit. Et komplekteeritud kaubad lähetusala ära ei ummista Kaupade purunemise, riknemise, vargusvõimaluste minimiseerimine. Tänapäeval kasutatakse kaubakäsitluse hõlbustamiseks ulatuslikult unitiseerimist ehk kaubaühikuteks koondamist ning moodulpakendite süsteeme. 10. Hankimine ja sisseost. Iga ettevõte sõltub teiste ettevõtete poolt tarnitavatest materiaalsetest ressurssidest ja teenustest
Õiglase hinnangu andmiseks tuleb lähtuda objektiivse mõõtmissüsteemi tulemustest ja kvaliteedistatistika andmetest. See aitab emotsiooni ajel antud hinnanguid ümber lükata. Klient võib tajuda temale pakutavat teenindustaset palju madalama või kõrgemana, kui ettevõtte keskmine klientidele osutatavate teenuste tase. Teenindustase sõltub paljudest erinevatest teguritest: Tellimuse täitmise ja tarnimise kiirusest Ostjale osutatavate logistikateenuste struktuurist Kaubavoogude kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete parameetrite vastavusest tellija nõudmistele Optimaalse suurusega kaubavoogudest Optimaalse suuruse ja koosseisuga varudest Transpordiliigi ja transpordivahendite valikust Logistikateenuste hindade ja tariifide ühtlasel tasemel hoidmisest pika aja jooksul Paindlikkus Ettevõtte võime tulla vastu kliendi soovidele, mis erinevad varem kokkulepitust. Eeldatakse teenusepakkuja kiiret ja
SRAM komponendid hulgimüüjatelt või tootjatelt rahvusvahelise B2B internetileheküle kaudu. Tabelist on näha, et osale toodetele on valmistajaks nimetatud Merida koostööpartner või allhankija, kelles on tundmatud Taiwani ja Hiina tehased, eelpool nimetatud no-nameid. Lisaks on näha, et käesolevaks tarneahela kirjeldamise tooteks valitud MATTIS TFX 300-V komponentide puhul on tegemist nii Shimano kui SRAM toodetega. Käesolevas töös on kaubavoogude geograafilist liikumist kirjeldatud graafiliselt Skeemil 2. Jalgratta tarneahel, mis on toodud leheküljel 10. Ajaliselt kulub Merida Saksamaa esindusel, kes tegeleb jalgrataste disainile ja tootearendusele iga aasta keskmiselt 3-4 kuud. Raami tootmine võtab aega 3 päeva, koostamine 3-4 päeva. Veloplus OÜ esitab oma tellimuse samuti B2B internetilehekülje kaudu. Transpordivahendiks konteinersaadetise puhul Taiwanist Eestisse on laev. Teenust pakub CF&S Estonia AS,
Kaubakontor 1. Seleta lahti kaubaveo efektiivsuse eeltingimused raudteel: • määratud ajaga regulaarne jaotus…süsteem vähendab nõudluse kõikumisest tekitatud ebaefektiivsust • tõhus aja ja ruumikasutus… vähendab vajadust kaubakäitluseks ja pakendamiseks • kahekorruselised veovahendid ja kaubaaluste virnastamine… võimaldavad maksimaalse kandevõime kasutamise • ettevõtete sisene ja nende vaheline koostöö koordineerimine …vähendab kaubavoogude kõikumist • kerged veovahendid …vähendavad sõiduki omamassi osakaalu kandevõimes 2. Milliste kaupade ja mahtude juures on kaubavedu raudteel tasuv? Mida suurem maht kaupa ja mida kaugemale seda veetakse seda tasuvam on vedu. Sobib ka väärtuslike kaupade jaoks nagu autod. 3. Rahvusvaheliste transpordikoridorides raudteevõrgustiku arendamise eesmärgid: · 2030. Aastaks - tagada täielikult toimiv ja kogu ELi hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrgustik
teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine. Territoorium 524,2 ha Akvatoorium 752 ha Kaide arv 28 Kaide kogupikkus 5.9 km Suurim sügavus kai ääres 18 m Suurim laeva pikkus 300 m Suurim laeva laius 48 m
7 Logiproff Ladude funktsioonid ja tüübid Transiitlaod Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga teist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. Avalikud laod ehk nn.laohotellid Nendeks on enamasti logistikafirmade suured laokompleksid, kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu. Laohotellid tegutsevad maaletoojate oma ladude asemel, väljastades kaupu oma maal tarbimiseks või eksportimiseks.
terminalidevahelistel vedudel. Tavaliselt kindla veograaiku alusel. Konsolideeritakse võimalikult palju erinevaid saadetisi ühel marsruudil toimuvaks veoks. Süsteemsete vedude eesmärk on saavutada saadetiste/kaupade konsolideerimisest suurem positiivne majanduslik efekt, kui seda on terminalide ülalpidamise kulud. Efektiivsus sõltub mitmetest teguritest, nagu terminalivõrgustiku ülesehitus, süsteemis liikuvad kaubavoogude mahud ja iseärasused. Õnnestub veovahendeid paremini koormata, saavutades paremaid täiteastmeid ning vähendades sellega teedel pooltühjalt sõitvate veokite arvu. Suurlinna jaotuslogistika: • Linnalogistika kujutab endast kompleksi valdkondadest nagu linnaliikluse korraldamine, ummikutega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmine, „pargi ja reisi“ süsteemi korraldamine ja suurlinna jaotuslogistika, mille raames otsitakse keskkonnasõbralikke
Logistiline mõtlemine, strateegia, peab minema kuni lõpptarbijani. 9. Mis põhierinevus on logistika juhtimisel ja tarneketi juhtimisel? Euroopa Logistika Assotsiatsioon määrab järgmiselt: Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon tooraine, pooleliolevate ja valmiskaupade ning nendega seotud indormatsiooni liikumise ja ladustamise planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine kontrollimine ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult. 10. Millises sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab? Vana kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna LOGISTIKOS all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika toodete jaotust. Saksa filosoof ja matemaatik G.W. Leibniz nimetas logistikaks matemaatilist loogikat. 11
laadida igal ajal kasvõi 24/7, ei sõltu ilmast, tihe saab laadida mitut moodi Laev Saab võtta väga suuri kaubakoguseid, Väga pikad tarneajad, pakkimise peale läheb suhteliselt ilmastikukindel, ja odav kaua ega (väga kindlad pakkimisnormid) Lennuk Kõige kiirem, sobib väikse kaalu ja suure Sõltub ilmast, kõige kallim, maapealse teenuse hinnaga toodetele aeglu Ladustamine ja kauba käsitlemine Eesmärk on: sisenevate kaubavoogude käsitlemine kaupade hoiustamiseks ja või väljastamiseks, millega kaasneb kaupade sorteerimine ja lühiajaline hoidmine. Laoruumide planeerimine Sõltub: ladustatava kauba mahust, kaupadele esitatavatest nõuetest( temp. Niiskus, valgus, kahjurite kindlus). Kaupade välise kuju järgi jaotatakse: o Tükikaubad (karbid, kastid) o Aluse kaubad o Lattkaubad (pikkus on suurem kui läbimõõt, nt, kangad) o Plaadid o Mahukaubad (vedelikud, puisteained)
sõidupiirkonna jms järgi. Kõige laiemalt võib merevedusid jagada tramp-ja liinivedudeks. · Tramplaevandus Tramplaevandus (ingl. Tramp- hulkur, rändur ) on iseloomulik nn lahtiste veoste suurte partiide vedu ühekordsete või suhteliselt lühiajaliste prahilepingute ehk tsarterite alusel. Trampvedusid võib jagada kuivpuistlasti ja vedellasti vedudeks. Tramplaevanduse omapära tuleneb ennekõike veetavate kaupade ja kaubavoogude iseloomust. Tegemist on enamasti suhteliselt odavate ( ühe ühiku kohta) ja tervete laevapartiidena ( üks kaubasaatja-üks kaubasaaja ) veetavate kaupadega: teravili, rauamaak, kivisüsi, mineraalväetis, toornafta, ümarpuit jms. Tramplaevade reisid on enamasti ebaregulaarsed, see tähendab, et laeva iga järgmine reis toimub prahiturul sõlmitava uue prahilepingu alusel. Sellist prahilepingut nimetatakse üksikreisi
eelarvestada investeeringuid, kuna igasugune investeeringukulude kasv võib vähendada projekti kasumlikkust. (EY 2017) Projekti riskide maandamiseks on oluline propageerida Rail Balticut, kuna nii saavutatakse oodatavad tulevased reisijate- ja kaubavood. Vastavate näitajate mahajäämus võib oluliselt suurendada täiendavaid finantseerimisvajadusi. Optimismiks annab põhjust aga see, et projekti majanduslik tulumäär ületab 5% künnise kõigi reisijate- ning kaubavoogude stsenaariumide puhul. Rail Baltic on kasulik ühiskondlikust vaatepunktist, kuna sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud kasud ületavad kulusid. Majanduslik kasulikkus sõltub aga projekti erinevate parameetrite tagamisest. (EY 2017) 3.3. Rail Balticu kriitika Euroopa taristuprojektide puhul peavad tänasesse päeva arvestatud tulud ületama kulusid, et seda oleks otstarbekas ette võtta. Rail Balticu kriitikud väidavad, et Ernst & Youngi poolt 2017. aastal
Millist kasu on võimalik saadalogistias jaotusladude kasutamisest? Müüja kaubad ladustatkse logistikafirma ruumides. 20. Milliseid funktsioone täidab logistikaettevõtte läbivooluterminalid? Need on enmasti vedajate ja ekspeteerijte ja logistikafirmade sorteerimis keskused. 21. Milliseid funktsioone täidavad transiidilaod? Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse. Tihti tuuakse kaup lattu ühe transpordiliigiga, välja viiakse aga tist transpordiliiki kasutades. Transiitlaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. 22. Mis laod on konsignatsioonilaod ja kes omab vastutust kaupade säilitamise eest konsignatsioonilaos. Konsiganatsiooni ehk komisjonilaod. Müüa ladustab temale kuuluvat tooteid ostja ruumides ostja vastutusel
info tellimuse kohta, süsteemi töö täpsus) Teenindustaseme võtmeelemendid logistikas: Tähtsaimad elemendid on tarnevõime, tarneaeg, tarne täpsus ja tarnekindlus, paindlikkus. Logistikas Kehtib tingimusteta nõue- 6 missiooni. Teenindustase sõltub paljudest erinevatest teguritest: · Tellimuse täitmise ja tarnimise kiirusest · Ostjale osutavate logistikateenuste struktuurist · Kaubavoogude kvaliteetsete ja kvantiteetsete parameetrite vastavusest tellija nõudmisele · Optimaalse suurusega kaubavoogudest(pidev, ühtlane kaubavoog) · Optimaalse suuruse ja koosseisuga varudest(valik erinevaid kaupu laos) · Transpordiliigi ja transpordivahendite valikust · Logistikateenuste hindade ja tariifide ühtlasel tasemel hoidmisest pika aja jooksul Paindlikkus
Logistikakulude alandamine logistikavaldkonna Kulude alandamine Hankimise paindlik- ratsionaliseerimise abil häälestamise abil kuse suurendamine kogu logistilise keti Kulude alandamine ulatuses, ostu- ja Hankimiskindluse ja materjali- ja kaubavoogude müügituru vahel täpsuse suurendamine häälestamise teel kogu logistikaketi ulatuses Pikaajaliste Äritehingukulude koopereeru- alandamine Kulude alandamine mismudelite loomine logistikat silmas pidades juba pikaajalisi raamtingimusi sätestades Joonis 3 Logistika võimalik mõju kasumile.
1,7 m 14 2,0 m 2,7 3,0 m 3,2 3,5 m 8. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride enamlevinud laius alusekauba kõrgetes ladudes süstiktõstukite (teleskooptõstukite) kasutamisel? 1,5 m 1,7 m 1,8 m 2,0 m 9. Milline tööalade planeering ja vastastikune asend võimaldavad üldjuhul kasutada neid kaubavoogude käsitsemisel kõige paindlikumalt ja efektiivsemalt? vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad lao vastaskülgedel vastuvõtul ja loovutusel kasutatakse üht ja sama tööala vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti, piir nende vahel on tinglik ja üht võib vajadusel suurendada teise arvel 10. Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos? lattu saabuva kaubapartii tooteartiklite arvust
läbipaindumine , põlemisel eraldavad mürgiseid gaase. 1.3.1.2. Kaubaaluste ringlemine ja ringlusprobleemid Kaubaalused liiguvad logistilises jaotusahelas üldjuhul alati koos kaubaga (lõpp)toodangut valmistavate ettevõtete poolt tarbija suunas. Kuna logistika- ja jaotuskeskustes, importööride 19 ja hulgiladudes ning kaubanduskeskustes toimub pidev kaubavoogude koondumine (konsolideerumine) ja jaotamine ( dekonsolideerumine), tekib vahekäsitsemiste juures aluste täiendav vajadus ja ettevõtted on sunnitud neid arvestatavates kogustes juurde hankima. Kaubaalused satuvad ringlusesse peamiselt järgmiste skeemide kaudu.: · Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kui väljastatavate aluste kogus on suurem, kui kaubaga saabunud aluste kogus
minimaalne. 59.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Efektiivse kaubakäsitsemise põhijooned. Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel. - ladu läbivad kaubavood ei tohi enda alla võtta palju põranda pindala - kaubavoogude käsitsemine laos peab olema turvaline ja hästi läbi mõeldud, siin ei tohi olla konfliktipunkte - kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaks olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas - tõstukid ei tohiks sõita tühjalt - hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada. - tuleb hoiduda kauba ümberpaigutamisest ühelt kohalt teisele- see on tühi töö, mille eest keegi ei maksa.
Üheks ebakindluse vähendamise võimaluseks on tellimuste sageduse suurendamine. Tellimuste sageduse all mõeldakse tellimuste ja/või tarnete arvu mingi ajavahemiku (aasta, kvartal, kuu, nädal) jooksul. Üldiselt on nii, et mida suurema tellimuste sagedusega suudetakse tegutseda, seda vähem on ebakindlust ja seda rohkem paindlikkust. Seoses sellega, et on võimalik tellida sageli väikseid kaubapartiisid, suudetakse vähendada laoseisusid, kadusid ja ebakindlust. Uurides kaubavoogude juhtimise eeldusi, märgatakse, et pikemad läbimisajad, suurem ebakindlus, väiksem tellimuste sagedus ja ebaühtlane nõudlus põhjustavad suuremaid laoseisusid, väiksemat ringlemissagedust ja väiksemat paindlikkust. 1.11. Logistikatöö põhieesmärgid Logistika traditsioonilised eesmärgid Logistika abil on püütud enamasti kindlustada, et " õige toode oleks õigel ajal õiges kohas kliendi käsutuses". Logistikatöö kesksed eesmärgid on: · kuluefektiivsus
Common Carrier) 9.05.2010 Transport ETV0120 55 9.05.2010 Transport ETV0120 56 28 Ekspedeerija äriidee · Ettevõtjate kaubavoo ning sellega kaasneva info-, teenuste- ja finantsvoo kanaliseerimisene ühte logistilisse kanalisse ekspedeerija logistilises süsteemis eesmärgiga suurendada kaubavoogude stabiilsust, regulaarsust, tasakaalustatust ja rütmilisust, saavutades seeläbi aja- ja rahakulu säästu. 9.05.2010 Transport ETV0120 57 A freight forwarder is the real master of the supply and value chain. He crafts logistic solutions that satisfy both production and consumption, both supply and demand and makes sure their expectations are satisfied, ensures that goods move from the
pikaks perioodiks. Strateegiliste otsuste mõju ja tähtsus on väga suured. Strateegilise juhtimise valdkondadeks on näiteks tarneahelate simuleerimine ja modelleerimine, erinevate logistiliste alternatiivide püstitamine ja lahendamine, veoviiside valik, operatiivsete tegutsemismudelite ja infosüsteemide arendamine, outsourcing jne Suurlinnalogistika (Citylogistics) Suurlinnalogistika all mõistetakse süsteemi, mille kaudu toimub suurlinnades tellimus- ja kaubavoogude koordineeritud ühendamine. Sama piirkonna kaubad veetakse kohale võimalikult väikese arvu jaotusautodega. Seeläbi vähendatakse keskkonna saastatust, väheneb veokite arv linnaliikluses ning läbi tekkinud sünergia saavutatakse majanduslik efekt. Täiskindlustus (All Risks Cover) Kõige ulatuslikuma riskikattega kindlustus, mis katab kõik riskid, va individuaalsed riskid, mis on jäetud väljaspoole kompenseerimispiiri. Tõstuk
2,0 m 2,7 3,0 m 3,2 3,5 m 8. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride enamlevinud laius alusekauba kõrgetes ladudes süstiktõstukite (teleskooptõstukite) kasutamisel? 29 1,5 m 1,7 m 1,8 m 2,0 m 9. Milline tööalade planeering ja vastastikune asend võimaldavad üldjuhul kasutada neid kaubavoogude käsitsemisel kõige paindlikumalt ja efektiivsemalt? vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad lao vastaskülgedel vastuvõtul ja loovutusel kasutatakse üht ja sama tööala vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti, piir nende vahel on tinglik ja üht võib vajadusel suurendada teise arvel 10. Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos? lattu saabuva kaubapartii tooteartiklite arvust
ladudes kombitõstukite ja kõrgkomplekteerimistõstukite kasutamisel? 1,7 m 2,0 m 2,7 – 3,0 m 3,2 – 3,5 m 8. Milline on laotehnoloogia poolt määratud riiulite vahekoridoride enamlevinud laius alusekauba kõrgetes ladudes süstiktõstukite (teleskooptõstukite) kasutamisel? 1,5 m 1,7 m 1,8 m 2,0 m 9. Milline tööalade planeering ja vastastikune asend võimaldavad üldjuhul kasutada neid kaubavoogude käsitsemisel kõige paindlikumalt ja efektiivsemalt? vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad lao vastaskülgedel vastuvõtul ja loovutusel kasutatakse üht ja sama tööala vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti vastuvõtu- ja loovutusala paiknevad kõrvuti, piir nende vahel on tinglik ja üht võib vajadusel suurendada teise arvel 10. Millest sõltub vastuvõtuala suurus laos? lattu saabuva kaubapartii tooteartiklite arvust
Tolliterminalides puutuvad rahvusvahelised veod kokku sisevedudega ehk rahvusvahelistest kaubasaadetistest saavad kohaliku veo saadetised ja vastupidi. Terminalides minnakse sageli üle ka ühelt veoviisilt teisele. Üks terminalide põhiülesandeid on eri tüüpi kaubavoogude ühendamine. Terminali saabu- vad ja sealt väljuvad samal ajal nii jaotus-, kogumis- kui ka põhiveod ühest terminalist teise. Terminalis ühendatakse kokkuveetud kaubad suundade kaupa põhivedudeks. Põhiveo järel organi- seerib terminal eri suundadesse suunduvad jaotusveod.
• Itaalia kehtestas maksu eksporditavale kultuuripärandile säästmaks oma kultuuripärandit • Alusleping ei tee vahet, millisel eesmärgil on maks kehtestatud, leping välistab üheselt tollimaksude ja samaväärsete meetmete säilitamise. Tollimakse ega samaväärseid makse ei saa õigustada. Oluline on maksu mõju, mitte selle kehtestamise eesmärk C-24/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia • Itaalia kehtestas maksu kaupadele importkaupadele eesmärgiga koguda statistikat saamaks aru kaubavoogude liikumisest. • Kohus otsustas, et maksu kehtestamine importkaubale ei olnud õiguspärane, sest tollimaksude kehtestamine oli aluslepinguga üheselt keelatud, samuti oli keelatud sarnase mõjuga maksude kehtestamine, olenemata maksu suurusest või selle kehtestamise eesmärgist. C-87/75 Bresciani vs Amministrazione Italiana delle Finanze • Itaalia võimud kehtestasid maksu kohustuslikule veterinaaria- ja tervisekontrollile, mida kohaldati imporditud toorele lehmanahale.
annaabi.ee 
