SMGS kokkulepe (rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe) Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe mis on sõlmitud (SRÜ riikide, Baltimaade, Albaania, Bulgaaria, Rumeenia, Ungari, Hiina, Iraani, Korea, Mongoolia, Poola ja Vietnami) raudteevedusid haldavate organite poolt ja reguleerib kaubavedude korraldamist raudteel allakirjutanud riikide vahel. CIM konventsioon Rahvusvaheline raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. CMR konventsioon (Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon) Rahvusvaheliselt on kokku lepitud kaubaveo tingimused, kus kajastatakse veolepingu kõikide poolte õigusi ja kohustusi. ELEA (Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon) see on FIATA liige
selle arendamisest huvitatud isikute ja institutsioonide aatelise ühendusena. Ühingu liikmeskond moodustab Eestis unikaalse ostu- ja tarneahelate juhtimise kompetentside kogumi. Liikmeskonda kuulumine on ostu- ja tarneahelate juhtimisega seotud ettevõttele ning isikule staatuse sümboliks. ● CIM KONVENTSIOON- Rahvusvaheline ● raudteeveokokkulepe, mis määratleb raudteeoperaatori ja kliendi vahelised õiguslikud suhted. Reguleerib kaubaveolepingu tingimusi Euroopas ja on rahvusvahelisi raudteevedusid reguleeriva COTIF-i konventsiooni üks lisadest. CIM-lepinguga on liitunud valdav osa Euroopa raudteefirmadest ja ettevõtetest. ● VARSSAVI KONVENTSIOON- ÕHUVEDU Varssavi konventsioon tähendab «Rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsiooni. Montreali konventsioon. Organisatsiooni iata ● HAMBURGI REEGLID- MEREVEDU Hamburgi reeglid kehtestavad vedaja
· Kaubale omasest defektist · Asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei olnud võimeline vältima · Vedaja peab tõestama vastutusest vabanemist. Hagi aegumis tähtaeg. Vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi, üheaastane aegumistähtaeg. Kuid tahtliku üigusvastase tegevuse korral kehtestatakse hagi- kolmeaastane aegumistähtaeg. Eesti riigi sisevedu autokaupade veol toimub võlaõiguseseaduse(VÕS) kaubaveolepingu seaduse alusel. Sisuliselt on see seadus sarnane CMR konvensiooniga. Tähtsamad erinevused on järgmised : · Vedaja vastutuse suurus hilinemise korral on kuni kolmekordne veotasu. · Pretensioonide esitamine varjatud vigastuste korral peab toimuma 7 päeva jooksul. · VÕS-is on peatükk pandiõigus, see tähendab vedajal on õigus kaup enda valdusesse seniks kui talle makstakse veoraha. Kui vedaja poolt määratud tähtajaks veoraha ei tasuta
- ladustamisteenused - veoste markeerimine. Vajaliku informatsiooni märkimine kaubaühikutele. - Pakkimisteenused - eksport/impordi dokumentide hankimine ja vormistamine. - Kulleriteenused. - Messide ja näituste ekspedeerimine 42. Mis on iseloomulik veo- ja ekspedeerimislepingutele? - piiratud vastutus - lühikesed reklamatsioonide esitamise tähtaeg - lühikesed aegumistähtajad - vastutust välistavate piirangute olemasolu 43. Mis vahe on veo- ja ekspedeerimislepingul? Kaubaveolepingu puhul peab üks isik vedama teise isiku vallasasja sihtkohta ja andma selle üle kolmandale isikule ning saatja kohustub maksma selle eest tasu. Ekspedeerimislepingu puhul kohustub üks isik aga korraldama kogu veo teise isiku arvel, saatja kohustub maksma tasu ekspedeerijale. 44. Mis vahe on CIM ja SMGS konventsioonil? Erinevalt CIM-st lubab SMGS veolepingu muuta nii saatjal kui saajal. Selleks peab saaja esitama lisas 17 ettenähtud avalduse koos saatekirjaga 3. eksemplaris. 45
osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. 25. Kaubaveolepingu mõiste ja sisu. (1) Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). (2) Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. 26. Pakettreisilepingu mõiste ja sisu, (1) Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama
kohaldatakse käesolevat konventsiooni kogu veo kohta. Kui aga tõendatakse, et kaup on läinud kaotsi, vigastatud või selle üleandmisega viivitati teise veeliigiga vedamisel ning selle põhjuseks ei olnud autovedaja tegevus või hooletus, siis autovedaja vastutust ei määrata kindlaks mitte käesoleva konventsiooniga, vaid selliselt, nagu määratakse kindlaks teise veoliigi vedaja vastutus, kui saatja sõlminuks kaubaveolepingu teise veoliigi vedajaga vastavalt selle veoliigi seaduse imperatiivsetele normidele kauba veo kohta. Kui aga sellised imperatiivsed normid puuduvad, siis määratakse autovedaja vastutus kindlaks käesoleva konventsiooniga. 2. Kui autovedaja korraldab vedusid ka teise veeliigiga, siis määratakse ka tema vastutus kindlaks käesoleva artikli punkti l kohaselt, nagu toiminuks autovedajana ja teise veoliigi vedajana kaks eri isikud. II peatükk
2) vedu on ühistranspordis reeglipäraselt kasutatava sõidukiga võimalik ja 3) vedu ei takista selline asjaolu, mida vedaja ei saa ära hoida ega kõrvaldada. 9.05.2010 Transport ETV0120 96 48 Võlaõigusseadus (3) § 826. Pagas (1) Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei hõlma asju, mida veetakse kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. (2) Käsipagas on reisija hoole all olev pagas. 9.05.2010 Transport ETV0120 97 Ühistranspordi klassifikatsioone (1) Ei ole ühistransport!! 98 49 Ühistranspordi klassifikatsioone (2) 9.05
on lepingule iseloomuliku soorituse täitja harilik viibimiskoht. 3. Juhul kui juhtumi kõikidest asjaoludest ilmneb selgelt, et leping on oluliselt tihedamalt seotud mõne teise, lõikes 1 või 2 osutamata riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust. 4. Juhul kui kohaldatavat õigust ei saa kindlaks määrata lõike 1 või 2 kohaselt, on leping reguleeritud selle riigi õigusega, millega leping on kõige tihedamalt seotud. Artikkel 5 Veolepingud 1. Kui pooled on jätnud kaubaveolepingu suhtes kohaldatava õiguse artikli 3 kohaselt valimata, kohaldatakse selle riigi õigust, kus on vedaja harilik viibimiskoht, tingimusel et veose vedamiseks vastuvõtmise või veose saajale üleandmise koht või kaubasaatja harilik viibimiskoht on samuti kõnealuses riigis. Kui need tingimused ei ole täidetud, kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub poolte kokkulepitud veose saajale üleandmise koht. 2
olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. VEOLEPING 3 Kaubaveolepingu mõiste. Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Reisijaveoleping. Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu).
lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. (2) Tellimusveolepinguga kohustab vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. (3) Tellimusveolepingule ei kohaldata seaduses üüri- ja rendilepingu kohta sätestatut. Pagas (1) Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei hõlma asju, mida veetakse kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. (2) Käsipagas on reisija hoole all olev pagas. 180. Ekspedeerimisleping - Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. 181. Pakettreisileping - (1) Pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või
lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. Tellimusveoleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Sõiduki juhti peab järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid. Juhiste järgimise eest vastutab vedaja. Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Pagas ei hõlma asju, mida veetakse kaubaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. 233. Mis on ekspedeerimisleping? Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 234. Mis on pakettreisileping? Reisikorraldaja kohustub teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele reisijale
patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemusest. Tervisehoiuteenuse eest tuleb maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Arstilt saab kahjutasu nõuda diagnoosi- ja ravivigade eest, samuti patsiendi teavitama jätmise ja tema nõusoleku saamise kohustuste rikkumise eest. 9. Veoleping. Sõltuvalt sellest, kas veo esemeks on asjad (kaup, veos) või inimesed (reisijad), sätestab kehtiv õigus küllaltki erinevalt kaubaveolepingu ja reisijaveolepingu tingimused. 61 Õiguse alused Autoveo all mõistetakse sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik. Rahvusvaheliseks veoks on üldjuhul vaja veoluba.
asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooniga ühinenud riik. Rahvusvahelisel autokaubaveol Euroopa ulatuses puudub alternatiiv CMR-st erineva lepingu sõlmimiseks. Seega kehtib CMR-konventsioon iga autoga teostatud veo kaubaveolepingu suhtes, ilma et pooled peaksid selles eraldi kokku leppima. 184 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine CMR konventsioon kehtib autovedudele alljärgnevate tingimuste täitmisel: • kauba transportimise eest makstakse tasu
annaabi.ee 
