on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimunud suuri muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vaheliselt kaubavahetuselt on kaotatud tollimaksud. Eestil tuli üle võtta Euroopa Liidu ühtne tollimaksusüsteem Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes. Eesti peab rakendama ka Euroopa Liidus kasutatavat mittetolliliste kaubandusmeetmete (impordikvoodid, ekspordisubsiidiumid jm.) süsteemi. Eestil tuleb harmoneerida oma väliskaubanduslepingud Euroopa Liidu omadega ja üle võtta liidu sõlmitud kaubanduslepingud. Euroopa Liiduga ühinemine tõi väliskaubanduspoliitiliselt kaasa suured muutused. Muutunud
Taoline määratlus rõhutab eelkõige ühenduse õiguse rakenduslikku ülimuslikkust ning ei üritagi kujundada ühtset hierarhilist õigussüsteemi. 10) maj integratsiooni tasemed. Vabakaubanduspiirkonnas on kõrvaldatud kõik nn nähtavad takistused liikmesriikide omavaheliselt kaubanduselt. Peab rakendama päritolutõendite süsteemi. EFTA,, NAFTA, CEFTA, BFTA. Tolliliidus kõrvaldavad liikmesriigid kõik piirangud vastastikuselt kaubavahetuselt, kuid lisaks ka ühised reeglid kauplemiseks mitteliikmesriikidega. Ühine tollitariif. Ühisturg- ka tootmistegurite vaba liikumine integratsiooni haaratud maade vahel. Majandusliit- majpol integreerimine, maksuraha-, eelarveol ühtlustamine, fikseeritud valuutakursside süsteemi kaudu. 11) kaupade vaba liikumise regulatsioonid ja põhimõtted EL siseturul.1. Tolliliit-Keelatud on impordi ja
annaabi.ee 
