Veneetsia: araabia kaupmehed tõid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid) nende edasitoimetamise Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad c) Flandria linnade riidekaubandus: tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gibraltari kaudu d) Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist) tähtsaim linn oli Lübeck poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahku, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola Novgorodi loodi Hansa kaubakontor 5. Rahavahetajad ja pankurid
Madalmaad(Holland ja Belgia). Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja inimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Hiljem spetsialiseerusid mitmed rikkad kodankud raha laenamisele ja vahetamisele. Rahalaenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnade omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks tekkisid kaupmeeste ühendused. Peamiseks kaubavahendajaks sai 12.sajandil tekkinud Hansa Liit, mis 14. sajandil muutus kaubalinnade liiduks ja mille tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck. Hansa Liitu kuulusid paljud Lääne- ja Põhja-Euroopa linnad ning Venemaal Novgorod. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu Pärnu, Viljandi, Tartu ja Tallinn. Arvan, et kõrgkeskajal alguse saanud kaubanduslik areng nendes linnades on teinud neist ka tänapäeval olulised kaubanduslikud keskused
vürtsid. Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet nii lina kui ka villa võis hankida kohapealt, kuid üha enam hakati tooma lambavilla Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodangut müüdi Euroopas ja isegi Bütsantsis ning araabia maades. Hansakaubandus Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organikd linnade esindajate kokkutulek hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja- Venemaalt ja Skandinaavia maadest karusnahku, mett ja
17.Iseloomusta Islami teket ja levikut. – Kujuneb uus monoteistlik usund islam, Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja. Nelja esimese kaliifi poolt vallutati Egiptus, Süüria, Palestiina, Iraan, Iraak, Armeenia. Omaijaadide dünastia ajal tungiti Indiasse. Viis tugisammast. – Usutunnistus, Palvus 5x päevas, Almus, Paast ramadaanikuul, Palverännak Mekasse. Hansa Liit Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai siin XII sajandil tekkinud Hansa liit. Alguses oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV sajandil kaubalinnade liiduks. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate hansapäevad. Sidemete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Kaubeldi karusnaha, mee, vahaga, rauaga ja ka viljaga. I ristisõda 1096 - 1099 Islami ajaarvamise algus 622 Lääne-Rooma riigi lõpp 476 IV ristisõda 1201 - 1204 Karl Suur kroonitakse keisriks 800
Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele(kuningale, suur-või väikefeodaalile). Senjöör kehtestas sageli linnale linnaõiguse(seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas), kuna tal oli õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linnaõigus nägi ka ette, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Linnad olid sellest huvitatud, kuna soovisid rohkem inimesi linnadesse. Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites.
Kaubanduslikust elavnemisest lõikasid kasu ka Lõuna- Prantsusmaa linnad, eriti Marseille. Itaalia linnad kujunesid peatselt nii võimsaks, et sealne kodanlus suutis palgasõdurite abil linnriike iseseisvalt valitseda. Võim oli koondunud tähtsamate kaupmeeste perekondade kätte. Veneetsia ja Firenze elanikkond tõusis 14. Sajandiks 100, 000-ni. 2) Lääne- ja Põhjamere kaubanduspiirkond. Põhja- Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks sai Põhja-Saksamaa kaubalinnade huvide kaitseks loodud Hansa Liit. Siin piirkonnas mängisid olulist rolli ka uued riigid Taani, Rootsi, Norra. Liidu kõrgaeg oli 14. sajandil. Liidu tähtsaimaks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks oli hansalinnade esindajate kokkutulekut Lübeckis – hansapäevad. Selle otsused olid kõigile liidu liikmetele kohustuslikud. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne.
Nii kujunesid Pariis ja London kuninga residentsidena - pealinnadena, mis võimaldas neil olla rohkem iseseisvad, moodustades vahel isegi sõltumatuid linnriike. Kaubanduse areng. Kõige tähtsamateks vahendajateks idamaadega olid Veneetsia ja Genua, mis võitlesid Vahemere kaubateede pärast. Flandria linnad (Roterdam,Amsterdam) olid riidetootjateks, kõige enam lambavilla tuli Inglismaalt ja Hispaaniast. Hansakaubandus. Põhja-Euroopa peamiseks kaubavahendajaks Põhjamerel ja Läänemerel oli Hansa liit, mis muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks. Keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud hansapäevadel. Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas
Bütsanti kaupmeestelt itaallaste kätte. Veneetsia ja Genua rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning isegi Mustal merel. Bütsantsi keisrid lubasid neile privileege kauplemiseks oma riigis. Samal ajal olid Veneetsia ja Genua konkurendid, pidades omavahel meresõdu juhtpositsiooni pärast Vahemere kaubateedel. Hansakaubandus-Põhja-Euroopa peamised kaubateed kulgesid Põhjamerel ja Läänemerel. Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sai tekkinud Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, kuid muutus XIV saj kaubateede liiduks. Liidu tähtsaim keskus oli Lübeck ja poliitiline organ linnade esindajate kokkutulekul-hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja
Veneetsia: · Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). · Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. c. Flandria linnade riidekaubandus: · Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. · Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. d. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: · Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). · Tähtsaim linn oli Lübeck. · Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. · Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. · Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. 5. Rahavahetajad ja pankurid a
Riia ja Tallinn tunnistasid küll ülemvõimu, aga said siiski siseasjade ja kaubanduse korraldamisel tegutseda iseseisvalt. Euroopa kaugkaubanduses olid tähtsal kohal linnad Veneetsia ja Genua, sest and suhtlesid idamaadega ja edastasid luksukaupu. Flandria linnad muutusid aga tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet lina kui ka villa sai kohapealt, toodangut müüdi kogu euroopas aga ka araabias ja bütsantsis. Põhja-euroopas kulgesid peamised kaubateed Põhjamerel ja Läänemerel. Kaubavahendajaks sai Hansa liit. Algul oli see saksa kaupmeeste ühendus, hiljem linnade liit. Tähtsaim keskus oli Lübeck. Kaubanduse areng suurendas nõudmist ka metallraha järele. Kujunesid ka pangad. Linnades olid kindlustatud majad aadlike jaoks, vaestel olid majad puust või elasid üldse katusekambrites. Linnad oli piiratud müüridega. Kõik elanikud aga ei mahtunud müüride vahele ära, siis vaesemad pidid minema eeslinnadesse, kus polnud vaenlaste eest kaitset.
Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus: Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele.
Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus: Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele.
Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. Flandria linnade riidekaubandus: Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit – Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). Tähtsaim linn oli Lübeck. Poliitiliseks organiks olid hansapäevad – linnade esindajate kokkutulekud. Lääne-Euroopasse toodi Venemaalt karusnahka, mett ja vaha, vastu aga viidi luksuskaupu, tekstiili ja soola. Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. Rahavahetajad ja pankurid Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele.
annaabi.ee 
