valuutakursside kõikumisest, maksudest, poliitikast, maailma majandusest, kohalikust konkurentsist. Bensiinijaamades ei ole müügil toornafta vaid sellest valmistatud tooted mootoribensiinid ja diislikütused. Mootorikütuste tootmisel on nafta küll peamiseks tooraineks, kuid tooraine hind ei ole ainsaks valmistoodete (mootoribensiinid, diislikütus) maailmaturu hindade mõjutajaks. Mootoribensiinil ja diislikütusel on eraldi kaubaturud ning nende hinda mõjutab valmistoodete nõudmise ja pakkumise vahekord. Toote hinnad on esitatud tonnides ning USD vääringus nii nagu rahvusvahelisel turul toodetega kauplemine toimub. Tonnide liitriteks teisendamisel tuleb arvestada bensiini (0,755) ja diislikütuse (0,845) tihedusega, valuuta ümberarvestamisel tuleb arvestada kehtinud kursiga. Maailmaturuhind on rahvusvaheliste agentuuride poolt (nt Platt's) noteeritud
keelatakse kõlvatu konkurents Konkurentsipoliitika Eestis Eesti on väike riik. Eestis peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid. Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga. Avatud turg Avatud turgudel puuduvad piirid (kaupu võib takistusteta sisse vedada). Kaubaturud ongi enamasti sellised. Siin piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui kõrvaldada väliskaubanduslikud piirangud. Näiteks “Kalev” Suletud turg Suletud turgudel on regionaalsed piirid. Näiteks teenuste turud. 10 Nendel turgudel on määrav kohalik konkurents. Just sellistel turgudel on vajalik teostada ranget konkurentsipoliitikat ja kontrollida
hädavajalik Eesti kaubanduse arenguks idasuunas [3]. 2.2. Eesti eelised WTO liikmena Eesti kuulumine Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeskonda on tähtis liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga. EL on WTO kollektiivliiga ning teostab oma ühtset poliitikat läbi ühe esinduse. WTO liikmesriikide arvelt tuleb üle 90% maailma majanduse käibest. WTO liikmena pääseb Eesti teiste liikmesriikide turgudele (kaubaturud, teenuste turud, immateriaalse vara turud) soodusrezhiimil ning ilma eraldi kahepoolseid lepinguid sõlmimata. WTO liikmeks olek tagab Eesti kaubandus-, teenindus- jm ettevõtete õiguste kaitse rahvusvahelisel turul. WTO liikmesus on Eestile tähtis kaubanduslikes suhetes Venemaaga, kes WTO täisliikmena ei saaks Eesti kaupadele rakendada kõrgendatud tollitariife, vaid peaks rakendama MFN põhimõtet. WTO tagab võrdse konkurentsi eri maade kaupadele, hoiab ära dumpingu tugevama
Reastage riigid: 1. Põhja-Kore 2. Kuuba 3. Hiina 4. Poola 5. Suurbritannia 6. Prantsusmaa 7. Ameerika Ühendriigid 8. Hongkong Turu mudel · Tänapäevane ökonoomika on suurel määral õpetus turumajandusest · Ökonoomika on teadus,mis tegeleb piiratud ressursside jaotamisega alternatiivsete kasutusalade vahel. Kaubaturud- kaubeldakse kaupade ja teenustega. Tööjõuturud müüakse ja ostetakse tööjõuteenust. Kapitaliturud kaubeldakse investeerimiskaupadega. Rahaturud kaubeldakse rahaga ehk finantskapitaliga. Valitsusel suur osatähtsus on võtnud endale turu osalise rolli. Pakkudes ise mitmesuguseid kaupu ja teenuseid ja majandust korrigeermiva rolli läbi maksustamise ja seadusloome. · Keskpank võib sekkuda turgudele peamiselt rahaturgudele (Eesti pank)
KONKURENTSIPOLIITIKA EESTIS Eesti on väikene riik, kus peaks arvestama erinevate turgude iseärasusi ja sellest tulenevalt rakendama erinevaid konkurentsipoliitika meetmeid. Hakates reguleerima konkurentsi, peame teadma, kas meil on tegemist avatud või suletud turuga või hoopis erandvaldkonnaga. AVATUD TURUD Avatud turgudel puuduvad piirid (kaupu võib takistusteta sisse vedada). Kaubaturud ongi enamasti sellised. Siin piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui kõrvaldada väliskaubanduslikud piirangud. Näiteks "Kalev" SULETUD TURUD Suletud turgudel on regionaalsed piirid. Näiteks teenuste turud. Nendel turgudel on määrav kohalik konkurents. Just sellistel turgudel on vajalik teostada ranget konkurentsipoliitikat ja kontrollida konkurentsi- seaduste täitmist.
Eesti on pidanud kahepoolseid läbirääkimisi Venemaaga, kelle saamine WTO liikmeks on hädavajalik Eesti kaubanduse arenguks idasuunas. 4.2 Eesti eelised WTO liikmena Eesti kuulumine Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeskonda on tähtis liitumiskõnelustel Euroopa Liiduga. EL on WTO kollektiivliiga ning teostab oma ühtset poliitikat läbi ühe esinduse. WTO liikmesriikide arvelt tuleb üle 90% maailma majanduse käibest. WTO liikmena pääseb Eesti teiste liikmesriikide turgudele (kaubaturud, teenuste turud, immateriaalse vara turud) soodusrezhiimil ning ilma eraldi kahepoolseid lepinguid sõlmimata. WTO liikmeks olek tagab Eesti kaubandus-, teenindus- jm ettevõtete õiguste kaitse rahvusvahelisel turul. 26 Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe WTO liikmesus on Eestile tähtis kaubanduslikes suhetes Venemaaga, kes WTO
annaabi.ee 
