Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate vaimulikkude toetusel
11. Kaks põhiteed bartermajanduse probleemidest ülesaamiseks. 1) Messid, laadad, mille käigus kogunevad enamasti regulaarselt ja teatud asukohas müüjad ja ostjad, kes nõuavad teatud piisavalt mitmekesist kaubavalikut, vähendades tehingukulusid (vahetuspartneri otsimine, ladustamine); üks kitsendusi on siin transpordikulud, mis suurenevad kiiresti, kui suureneb vahemaa messi asukoha ja võimalike kauplejate päritolukohtade vahel; väärtpaberi- ja kaubaturge võib vaadelda kui tänapäevaseid konkreetsete toodete laata; 2) Vahetusvahend (raha), mida aktsepteerivad nii ostjad kui ka müüjad erinevates kohtades ja aja jooksul. 12. Raha defineerimise viisid. Kaupraha – kaup, millel on väärtust ka siis kui seda ei saa kasutada rahana. Kaupa esindav raha on siis kui teda ei saa kasutada rahana ja on väikese väärtusega või väärtusetu. Nt kinkekaart mida saab vahetada kauba vastu poes. Tehinguga seotud keskpank.
annaabi.ee 
