a lavastas Jakob Liiv esimese näidendi. Tema algatusel kujunes välja kirjanduslik grupeering, parnass, kuhu eri aegadel on kuulunud Väike-Maarja esimene fotograaf ja raamatukaupmees Peeter Jakobson, koolmeister ja vallakirjutaja Kaarel Krimm, Mihkel Kampmaa, Jakob Tamm ja Otto Münther. Sajandi viimasel kümnendil algas seltside asutamine: 1896. a põllumeeste selts, puhkpilliorkester, tuletõrjeselts; põllumeeste seltsi rüpest võrsusid kindlustusselts, hoiu-laenu ühisus, kaubatarvitajate ühisus, masinaühisused. 1912. a ehitas VMPMS ühistöö, annetuste ja laenudega endale seltsimaja. Laenud tasuti 7 aasta jooksul põhiliselt pidude pääsmete rahast. 1922. aastast sai muusikaelu organiseerijaks muusikaselts. Tema organiseerimisel toimusid kolm kohalikku laulupäeva (esimene oli juba 1910. a). Tegutsesid laulukoorid, orkestrid, toimusid tantsukursused, lavastati isegi operette. 1930-ndate aastate lõpus tegutses Väike-Maarjas ligi 20 seltsi.
lihtne oma ettevõtte valikut teha. Teiste rühmade eeliseks oli meil kindlasti ettevõttes töötamine, sest praktikal olles paistab ettevõtte ühtemoodi aga tööl olles teistmoodi. Oma uurimust teeme me peamiselt oma kogemuste ja õpitud teooria põhjal. 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Rakvere Maksimarket kuulub Järva Tarbijate Ühistu alluvusse, mis on omakorda veel ETK keti suurim liige. Järva Tarbijate Ühistu sünnipaevaks loetakse 3. september 1911.aastal, mil loodi Paide Kaubatarvitajate Ühistu "IWA". Praegust nime Järva Tarbijate Ühistu, kantakse alates 1992. aasta 27. märtsist. Kauplused liideti ETK süsteemi jaekaubandusketiga, mindi üle ETK Hulgi otsevarustamisele ja võeti kasutusele ETK süsteemi Säästukaart. Järva TÜ ettevõtlusliigiks on tulundusühistu, millel on 2011. aasta jaanuari seisuga 3810 liiget. Ühistul on 49 erinevat kauplust: · kaks Maksimarketit Rakvere ja Paide Maksimarketid; · 10 Konsumit; · 21 A ja O kauplust;