erinevustest sõltuvad kahest asjaolust, millest üks on meresadamate lähedus. Viimse punktiga probleeme ei ole. Möödalaskmiseks on potentsiaalsete sadamalähiste piirkondade ebarakenduslik kasutus. Tallinna reisisadam asub suurepärases kohas, mida ei tohiks ümbritseda erastatud, vaid munitsipaalmaa. Erafirmade poolt ehitatud rikkurite kortermajad ja ignorantsuse ning ülbuse segust pasundavad keskused samuti mitte. Soodustamaks majandusintegratsiooni tuleb ressursid panna kaubasadamate rahvusvahelise konkurentsivõime alla. Paldiski ja Muuga sadam vajaksid olulisi täiendusi. Pidades meritsi kaubavahetust maailma tähtsamate kaubariikidega, nendega võrdsel tasemel, oleks õige kutsuda Eestit mereriigiks. On ka vähem radikaalseid muudatusi nõudvaid võimalusi. Võttes eeskuju põhjanaabritelt saaks lisaturismiharuna sisse tuua kalanduse. Ekskursantidele saaks anda võimaluse ise kalastada ja hiljem tutvustada neile vastavas keskkonnas põliseid rannakalurite
kaubavoogudest. Sadamatest sõltub ka oluline osa Eesti ekspordist – kogutonnaažilt läks 2011. aastal läbi sadamate üle 60% Eesti ekspordist. Siinsetel sadamatel on head looduslikud tingimused, Eesti ettevõtete tooted ja teenused on kõrge kvaliteediga ja konkurentsivõimelise hinnaga ning Eesti ärikultuur on usaldusväärne. Kõige tähtsam aspekt merenduses on ajalooliselt tugev baas. Nimelt, Eestis on ammu olnud merendusega seotud traditsioonid, kaubasadamate infrastruktuur ja kindlasti meremehed. Paljudel Euroopa riikidel seda kindlasti ei ole. Eriti riikidel, kus on väiksem võimalus turustada meretsi, on puudu selline osa nagu meretraditsioonid. Selge on see, et traditsioonid näitavadki kui tähtis on merendus igas riigis. Just traditsioonid ühenduvad inimesi. Seega siin kujuneb tugevus Eesti merepoliitikas. Kahtlemata tuleb mainida, et Eesti on elektrooniline riik
ja mõnevõrra keerulisem kui puhtmateriaalne. Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku,
annaabi.ee 
