- see viiski Hansa Liidu tekkimiseni. 13. sajandil toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga kaasa kaubakäibe kasvu ja majanduse väljakujunemise, mis põhines rahal, millega maksti kaupade eest. Kaubateed kontsentreerusid ainult mõnda suuremasse linna ja Lübeck muutus peamiseks kaubasadamaks Läänemerel. 13. sajandil Saksa Rahva Püha-Rooma riigi keisri keskvõim nõrgenes, jättes järele võimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lübeck oli selle arengutendentsi esireas. Hansa Liidu tegevus jagatakse kolme perioodi: 1. Kaupmeeste Hansa kuni u. 1350. aastani 2. Hansalinnade arengu kõrgpunkt 14.-15. sajandil 3. Langus 15.-17. sajand Ülekaalus oli merekaubandus
tuntuim töö ja õppimismaterjal järeltulevatele põlvedele oli „Portinari altar“ (1475). Teisi kunstnikke veel: Albert Outwater, Geerten tot Sint Jans, Dirk Bouts, Hans Memling, Gerard David. (Vaga 2004: 459) Umbes 1500. aastal toimub Madalmaade kunstis murrang. Seni suurima majandus- ja kultuurikeskusena toiminud Brugge kaotas oma tähtsuse kaubasadamana, kuna peamine merega ühenduv kanal liivastus ja suured laevad ei saanud enam linnale läheneda. Seetõttu sai oluliseks kaubasadamaks Antwerpen, kuhu nüüd koondus ka kunstirahvas. Sellega ühes muutub ka maalikunst – naiivse, robustse ja terve vaimu asemel hakkab võimust võtma tundlikkus ja peenus. Hakatakse rohkem rõhutama monumentaalsust, toretsemist ja suurejoonelisust, suuresti mõjutatuna Itaaliast. (Vaga 2004: 460) Uut kunstisuunda esindasid suurejooneline Quentin Massys (1478-1533), Lucas van Leyden (1494-1533),naturalistlikke ja fantastilisi elemente omavahel põiminud Hieronymus Bosch