normide piires. Samuti tekkisid käsitööliste liidud ja suuremad vabrikud, kes suutsid rohkem toota ja omasid suuremat kapitali. Nemad otsustasid enamiku kaupade hinnast, sest nende tootlus ületas tunduvalt väikeettevõtete oma. Samuti avastasid aadlikud puskari tootmise mooduse ja selle aine suure nõudluse ning seeläbi leiti lühiajaliselt hea lihtne, kuid samas kiire rikastumis võimalus. Riiklikul tasemel loodi manufaktuure, raudteid ja ehitati kaubasadamaid, mis mõjusid positiivselt eelkõige kaubavahetuses välisriikide ja Vene impeeriumi teiste aladega. Suurem osa manufaktuuride toodangust oli suunatud väljapoole Eesti alasid ja olid tähtsal kohal kogu Vene majanduses. Siin toodeti suurem osa paberist kuid ka kangast, mida kasutati mujal. Sadamatest tõusid etteotsa Paldiski ja Tallinna sadam. Läbi nende käis Venemaa transiit ja kaubavahetus välisriikidega. Kuna kaubad läbisid lühiajaliselt
..........................................12 2.3Tallinna laht......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis otsin informatsiooni Eesti suurimate sadamate ja lahtede kohta. Toon välja nii kaubasadamaid kui ka reisisadamaid. Eesti suurimatest sadamatest kaks asuvad Eesti ühes suurimas lahes. Millised need on saate teada referaadiga tutvumise käigus. 3 1. Suurimad sadamad 1.1 Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja Viking Line'i laevad Helsingisse, Tallinki
Suured infovood eeldavad aga piisavalt suurt kaubakogust.Antud momendil on ainult AS Tallinna Sadamal mõttekas välja töötada oma EDI süsteem. Teiste sadamate kaubavood ja nende struktuur seda ei võimaldaks. Väiksemate sadamate jaoks oleks EDI süsteemi kasutuselevõtmine mõttekas siis, kui väiksemad sadamad koonduksid ning koos asuksid probleemi lahendama, soovitavalt koos AS Tallinna Sadamaga. Kõige kasulikum ja efektiivsem oleks kõiki Eesti kaubasadamaid hõlmava EDI süsteemi loomine. Järgmisest aastast alustab tööd kaubaveo logistika elektrooniline andmevahetussüsteem, mis võimaldab transpordifirmadel ületada Eesti piir vaid paar minutiga. EDI andmeedastuse käivitamiseks luuakse hüvisvõrk ehk virtuaalne võrk, mis hakkab teisendama erinevate sõnumi edastajate infot ühtsesse formaati ja saadab
annaabi.ee 
