Turunduses mõistetakse reklaami all vaid ühte konkreetset edustustegevuse liiki. Mõistmaks reklaami psühholoogilist olemust, peame kõigepealt leidma vastuse küsimusele, miks reklaam kui selline üldse eksisteerib. Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon. Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse, nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest – ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! – lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast kahekordselt. Esiteks seetõttu, et informeerimine ise ei ole peaaegu kunagi mõjuvaba. Teiseks aga seetõttu, et loobudes
(Bachmann 1994:15-16) 8 II REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA LÄHTEALUSED. 2.1 REKLAAMI PSÜHHOLOOGILINE OLEMUS. Reklaami kaheks peamiseks motiiviks on informeerida inimest kauba või teenuse olemasolust, omadustest ja tingimustest selle kättesaamiseks, ning mõjutada inimest tarbima just seda kaupa/teenust. Ühiskondlikes tingimustes, kus on ennatlik rääkida kaubarohkusest, on ülekaalus informeeriv funktsioon. Tingimustes, kus pakkumine ületab nõudluse nihkub paratamatult esile reklaami mõjustav funktsioon. Humaansetest kaalutlustest- ärgem mõjustagem inimesi, vaid üksnes informeerigem neid! - lähtuv tootja, kes eitab inimeste sihipärast mõjutamist, petab ennast kahekordselt. Esiteks seetõttu, et informeerimine ise juba sisaldab mõjutamist. Teiseks aga seetõttu, et loobudes mõjutamast inimest ostma tõepoolest head
annaabi.ee 
