Embergo - Teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld Vene-Gruusia, Põhja-K L-Korea, USA-Kuuba. Kvoot kauba koguseline piirang Tollimakse - maks, mis makstakse, mis tuleb tasuda tollist läbi minnes. Dumping toodete odavam müük välismaal. Rahvusvaheline kaubandus: Iseloomustab *tööjaotuse süvenemine *tootmise spetsialiseerumine *toomismahtude pidurdamine *kaubandusmahtude kasv. -Suurimad eksportijad ja importijad: USA, Saks. Jaapan, UK, Prants, PjaLõuna kaubandusvood ja suhtluspiirkonnad. -Oma turgude kaitsemeetmed *tollimaksud tõstab kauba hinda *kvoodid koguse piirang *kaudsed piirangud: tervisekaitse, turvalisus, tolliformaallsused, dokumentatsioonid -Pos. Kaubandusblianss väljavedu ületab sisseveo, riigi majandusse laekub rohkem raha (nii otseselt ettevõtetele kui ka kaudselt läbi mahtude). -Neg. Kaubandusbilanss sissevedu>väljavedu, riigist läheb rohkem raha, halvustab.
· Koloonia e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa mille mingi teine harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e monopol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. · Tööstusühiskonna ja koloniaalimpeeriumi tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu. · Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu. · Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine. Hilisindustriaalne tootmisviis
1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toormega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Arenenud tööstusriikides ehitati üles meile praeguseks heaoluühiskonnana tuttav riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüsteem. Kaubandusvood. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus põllumajandussaaduste ja tööstustooraine voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus. Kuid emamaa ja
Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele: Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid, Sileesia ja Donetsi regioonid selleaegsel Venemaal. Eriti kiiresti kasvasid kapitali koondumise tõttu koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Viin, Peterburi jt. Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja "oma" kolooniate vahel. Kolooniatest emamaale suundus järjest kasvav ja mitmekesistuv põllumajandussaaduste ja tööstustooraine voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti mõningaid tarbekaupu. Küllaltki elav oli ka tööstusriikide omavaheline kaubavahetus. Kuid emamaa ja "võõraste" kolooniate vaheline tööjaotus oli nõrk ning kolooniate eneste vahel peaaegu olematu.
Hilisindustriaalne tootmisviis 19.sajandi tehnoloogiline murrang: elektri, raadio, sisepõlemismootori leiutamine, nafta, mineraalväetiste kasutusele võtmine, uute tööstusharude tekkimine Maailm on jagunenud iseseisvateks riikideks ja nendest majanduslikult sõltuvateks riikideks Kapitali koondumine suurriikide pealinnadesse 16 Hilisindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele Maailma kaubandusvood : suurtootmisele . A.Kaubavahetus emamaa ja kolooniate vahel B.Tööstusriikide omavaheline kaubandus Impeeriumide võitlus turgude ja tooraineallikate pärast: maailmasõjad Suurettevõtete tekkimine, monopolide teke Riigi osa majanduses kasvab 17 Hilisindustriaalne ajastu Linnarahvastiku kiire kasv Koloniaalimpeeriumide lagunemine: 1940. aastatest algas kolooniate iseseisvumine Maailma jaotamine arenenud
osatähtsus kiiresti kasvab? 17. Kus asub Silicon Valley ja mida seal tehakse? tv. 18. Mis on teaduspark? tehnoloogiapark? Kus need tavaliselt paiknevad? 19. Missugused eeldused on Eestil kõrgtehnoloogiliste harude tekkeks? Mis on takistuseks? 20. Toote elutsükkel lk.27 joonis Rahvusvaheline kaubandus. lk. 28-31, vih. tv. 1. Mõisted: väliskaubandus, eksport, import, kvoot, embargo, investeering, kapital, äriteenused 2. Suurimad eksportijad ja importijad riigid. tabel. 3. Nimeta peamised kaubandusvood maailmas ja iseloomusta neid. Mida eksporditakse ja imporditakse? 4. Iseloomusta teenuste maailmakaubandust. 5.Milles seisneb riikide kaubanduspoliitika? 6.Missuguseid meetmeid kasutavad riigid impordi piiramiseks ja ekspordi toetamiseks? 7. Milles seisneb riiklik ekspordipoliitika? Miks just eksporti toetatakse? 8. Milles seisneb kaubandus rahaga? kuhu peamiselt investeeritakse? Missuguses riigis on kõige suurem välisinvesteeringute osakaal, missuguses kõige väiksem? 9
isiklikku või talle kuuluva ettevõtte arengusse.Majandusteaduses jaotatakse kapital kaheks: 1) füüsiline vara maa, hooned, tarbekaubad; 2)finantskapital sularaha, aktsiad jms. ÄRITEENUSED e tootjateenused teenised, mis osutatakse firmadele tootmisotstarbel. 2.)Suurimad eksportijad ja importijad riigid. Importijad: USA, Saksamaa, Jaapan, Suurbritannia, Prantsusmaa Eksportijad: USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia 3.) Nimeta peamised kaubandusvood maailmas ja iseloomusta neid. Mida eksporditkse ja imporditakse?- · Põhi-põhjast - valmistoodang · Põhi-lõunast üsna väike ja piirkonniti ebaühtlane, saab lõunast toorainet, kütust ja põllumajandussaadusi · Lõuna-lõunast mahult väike ja üsna ühekülgne Lõuna-põhjast kaalult kergemaid, kui väärtuselt kalleid masinaid ja tarbekaupu 4.) Iseloomusta teensute maailma kaubandust-
tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks loodusvaraderikkad piirkonnad ( suurbritannia, belgia, ruhr, usa kirdeosa, sileesia, donetsk.) 20. saj. Algus Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin, viin, Peterburg ) Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni
Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu. 2. Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav. 3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk. Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20
annaabi.ee 
