kaitsjale maatükid võla katteks kokku. See tõi kaasa bütsantsi allakäigu. Kaubandus ja linnad · Kaubanduse allakäik · IX algas uus tõus · tugevnes · kaubandussidemed naturaalmajandus ulatusid Indiani, · kaubandus liikus mere Hiinani, idaslaavlasteni kaudu ja soomeugrilasteni · linnad hääbusid, · kaubandus liiku mere tekkisid uued alles ix kaudu sajandil · konstantinoopol püsis
Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aarjalased veedade ajajärgul
Arhailine kunst Arhailline kunst 600-480 e Kr. või 660480.Arhailine ajajärk on kreeka kunsti esimene ajajärk - sellele järgnevad klassikaline ja hellenistlik periood. Välja kujunenud kreeka kunstist kui sellisest saabki rääkida alates umbes aastast 600 e Kr, kui Kreeka mandrialal oli tsivilisatsioon saavutanud arengutaseme, mis soosis kultuuri arengut. Eeldusi kõrgetasemelise kultuuri arenguks oli palju: majanduslik tõus, kaubandussidemed paljude teiste piirkondadega, ühiskonnakorraldus mis võimaldas valitsevale kihile vaba aega vaimse kultuuriga tegelemiseks. Oluline oli ka kreeka usundi omapära - suhtumine jumalatesse kui inimesesarnastesse olenditesse, keda ei tulnud otseselt karta. See tingis kreeklastel vabameelsema ja optimistlikuma eluvaate kui näiteks idamaade rahvastel. Skulptuur Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid on ksoanonid - puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud
• Rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas • Rahvarv - 316 148 990 miljonit (2013) • Põlisrahvad – indiaanlased 1,6% • Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega) • Lääneosa on mägine (tihedam asustatus on seal ainult Denver’is ja El Paso’s) SUURIMAD LINNAD • New York – 8,244,910 • Los-Angeles – 3,819,702 • Chicago -2,707,120 • Houston – 2,145,146 • Arenenud riikides peatus linnade kasv 20. sajandil, kuid nüüd on linnad tänu sisserändele jälle kasvama hakanud.
9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Bütsantsis saatis edu kaubandus. Kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid jõgesid pidi idaslaavlaste ning soome-ugrilaste aladeni.
Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all
Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Araablased ja araabia piraadid segasid Bütsantsi kaubandust, kui Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, soome-ugriliste aladeni. Käsitöölised ja kaupmehed koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutusele. BÜTSANTS. KIRIK JA KULTUUR Hilise Rooma riigi aegset tähtsad ristiusukeskused Jeruusalemm, Aleksandria ja Antiookia- langesid araablaste võimu alla ning läksid Bütsantsile ja ristiusule kaotsi. Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane. Bütsantsi riik seisis keisrivõimu all
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse
ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber. Templeid polnud ja loss oli nende asemel. Enamik inimesi elas väikestes üheruumilistes majades ,mis olid põletatud tellistest. Rikkamatel olid kahekorruselised sisehooviga majad. Reoveesi läks kanalisatsiooni. Induse linnadel olid head kaubandussidemed. 1700ekr tekkis langus ja inimesed hülgasid linnad. Aarjalased tungisid sisse. Aarjalaste keelest arenes sanskriti keel. Püharaamatud e. veedad annavad ülevaate aarjalaste uskumustest ja ühiskonnakorraldusest. Tänu neile tekkis kastiühiskond. Brahmaanid e. preestrid korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste eest. Kšatrijad e. sõjamehed kaitseisd ja valitsesid kogukondi. Vaišjad e. kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega.
Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see andis suuremat sissetulekut. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. LääneEuroopa majanduse elavnemine tõi kaasa suurema nõudluse ka muudele toiduainetele ja samuti ehitusmaterjalidele, mida oli hea läbi Eesti sadamalinnade mujale transportida. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Eesti linnadele mõjus Rootsi aeg erinevalt. Kui varem osalesid kaubanduses ka väiksemad sisemaa linnad, siis nüüd koondus kauplemine sadamalinnadesse. Eriti hästi läks Narval, mis jäi mitmele tähtsale kaubateele. Riigivõim hakkas nüüdsest linnadele ettekirjutisi tegema ning neid üldriiklikele huvidele allutama. Traditsioonilised linnaõiguseid jäid alles vaid Tallinnale. Kaubanduse kõrval
· Enamasti elati madalates, üheruumilistes hoonetes. · Jõukamad elasid vähemalt kahekorruselistes majades, millel oli ka sisehoov. · Sisehoovi kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. · Reovesi juhiti välja kanalisatsiooni kaudu. · Linnadest ei puudunud ka turuplats. · Käsitöölistel olid omaette kvartalid. · Silmapaistvalt kõrge taseme saavutasid nii keraamika, kui ka metalli- ja vääriskivide töötlemine. · Induse kaubandussidemed olid väga head. · Arvatavasti ulatusid need Mesopotaamiani. · Sumeri ja Akadi kuningad olid väga huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. · Umbes 1700 a eKr leidis aset Induse tsivilisatsiooni langus, mille põhjused pole teada. · On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a
Peale seda hakkasid võitjariigid arutama mida teha kaotajariikidega. Hakati koostama Versailles'i lepingut. Versailles'i rahulepingu tingimusi arutati Pariisi rahukonverentsil. Selles osalesid USA president Woodrow Wilson, Suurbritannia peaminister David Lloyd George ja Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau. Wilson soovis hoida rahu ka tulevikus ning, et Saksamaad koheldaks õiglaselt. George soovis isklikult samuti rahu, kuid seda selleks, et taastada Briti Impeeriumi kaubandussidemed teiste rahvastega, samuti tahtis ta säilitada Briti Impeeriumit. Clemenceau tahtis Saksamaa täielikult purustada, et Sakasamaa ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata. Kõik soovisid ära hoida sõda, kuid kõigili olid erinevad põhjused ja põhimõtted, mis viis vaidlusteni. Kuid kui lõpuks rahulepingute tekstid valmis olid, kutsuti kaotajaid neid allkirjastama. Kaotajatele ei antud sõnaõigust ning neid sunniti rahulepingut allkirjastama. Milles seisnes Versailles'i rahuleping
Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal väita ei saa. Eesti aladel hakkas majandus arenema ning hakati rohkelt toorainet teistsesse riikidesse saatma. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see oli kõige tulusam. Eestit hakati kutsuma Rootsi viljaaidaks ning temast sai kõige põhjapoolsem ala, mis kasvatas teravilja väljaveoks. Rootsi ajal arenes Eesti majandus ning tekkisid tugevamad kaubandussidemed naabermaadega. Rootsi ajal oli nii häid kui halbu külgi. Üheks heaks küljeks oli hariduse edendamine, teiseks heaks küljeks oli majanduse arendamine.Halbadeks külgedeks olid nõiaprotsesside läbiviimine, katk ja näljahäda. Kokkuvõtteks võib pidada Rootsi aega suhteliselt heaks, sest sai pandud alus eesti kirjakeelele.
sajandil Euroopat nimetatakse 17. Sajandit jääajaks, sest Euroopat oli tabanud jahenemine, mis muutis talved erakordest külmaks, mis tekitas näljahädasid. Uusaja jooksul vähenes märkimisväärselt ka nakkushaigustesse suremine. Katkust saadi jagu, kuna hüügieenitingimused paranesid. Miks 18. sajandist esines Euroopas näljahädasid ja katku üha harvem? Euroopas esines alates 18. Sajandist näljahädasid üha harvem, sest 18. sajandil paranes kliima ja laienes kaubandussidemed. Kui suure osa uusaja Euroopa rahvastikust moodustasid põlluharijad? 75% Euroopa rahvastikust Millised uuendused toimusid põllumajanduses? 1) Loomakasvatus, kandis sõnnikut põllule seda väetades 2) Uued tööriistad: hõlmikader ja raudpulkadega äke 3) Mitmevilja süsteem 4) Maad niisutati Milline oli talupoegade olukord: a) Lääne-Euroopas, b)Ida-Euroopas ja c)Venemaal? a) Olid vabad inimesed, rentisid maad aadlikelt, tuli maksta riigile makse ja, kui
inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid, viimased toimetasid lahingus hukkunud sõjameeste laibad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Nägid maailma kolmeosalise ilmapuuna: ülemised oksad ulatusid taeva, alumised põrgu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema hea ja kurja viimses võitluses-ragnarökis BÜTSANTS: Ühiskond: maaharijad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud, roomlased, kreeka keel. Kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soomeugrilaste aladeni. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Riiklik korraldus: keiser oli piiramatu võimuga, senat andis keisrile vaid nõu. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja. Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele,
Üleminekut talupojakultuurilt enam linliku kultuurialgete juurde tähistasid metallide töötlemise areng, käsitöö spetsialiseerumine ning ühiskonna juhtiva kihi esiletõus. Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid Kreeta ja Egeuse mere saarte ja Egiptuse vahel, eksporditi rohkelt minose keraamikat. Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid tühjaks linnad ja lossid hävisid. Paleed elasid katastroofi üle
arheoloogilise leiumaterjali aines eelnevast rikkalikum, samuti periood küllaltki pikk, jagatakse Eesti rauaaeg tavaliselt kolmeks suuremaks perioodiks ja need omakorda veel alaperioodiks. Eesti vanema rauaaja (kuni umbes 450 pKr) esimesel poolel (kuni umbes ajaarvamise alguseni) oli raua levik veel küllaltki vähene, mitmed tööriistad ja muud tarbeesemed valmistati endiselt sageli kivist. Vanema rauaaja teisel poolel, Rooma rauaajal, elavnesid tunduvalt Eesti ala kaubandussidemed läänepoolsete aladega,muuhulgas jõudis Eestisse suur hulk esemeid Rooma impeerumist.Raudesemete valmistamiseks hakati kasutama kohalikku soorauda, misjärel raudesemete kasutamine hüppeliselt kasvas. Sel ajal hakati inimesi matma tarandkalmetesse,Ida-Eestis ka kääbastesse.. Rooma rauaajast võib pärineda ka eestlaste esmainimene, nimelt on Rooma ajaloolane Tavitus Teoses ''Germania'' maininud 1.sajandi
1801-1809 USA president, Iseseisvusdeklaratsiooni 1793 Marie Antoinette hukkamine. autor Jakobiinid kukutati 27.juuli 1794 hukati Orjade sisseveokeeld 1808 Robespierre, võim läks taas Rahvuskonvendi kätte. Kontinentaalkongressid 1795 uus põhiseadus Seadusandlik Korpus, 2 koda: I kongress 1774 katkestati kaubandussidemed Viiesajanõukogu alam ja Vanematenõukogu ülem; Britanniaga riigipea Viieliikmeline direktoorium. II kongress 1776 regulaararmee, ülemjuhataja 49.Konsulaadi ja esimese keisririigi periood George Washington (I USA president 1789-1797) Napoleon 1769-1821 4.juuli 1776 Iseseisvusdeklaratsiooni 9.november 1799 Napoleoni riigipööre Suure
Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 44.33 inimest / km 2, seega on USA keskmisest hõredamalt asustatud. Ligilähedase rahvastikutihedusega riigid: Eesti - 30,45 inimest / km2. Libeeria 33,18 inimest / km2. Madagaskar 33,44 inimest / km2. Läti - 35,54 inimest / km2. USAs on ida pool tiheda asustusega 1000+ inimest km2, kuna seal asub pealinn Washington ja suuremad linnad. Kindlasti ka üheks suureks põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ja sealsed kaubandussidemed Euroopaga.Sealsete ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu tungib külm arktiline õhk kaugele lõunasse, mistõttu on seal ka parem kliima. USA keskosa on hõredamalt asustatud, kuna seal tegeletakse rohkem põllumajandusega linnastuvus on väiksem. Lääneosa on küllaltki mägine ning elutingimused on ebasoodsamad, sellest tulenevalt on ka asustatus väike. Tihedam asustatus on seal ainult suurlinnades nagu Denver ja El Paso. 3. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELISE KOOSSEIS Joonis 3
*varandusliku ebavõrdsuse kasv vanemate esilekerkimine 9. Rahutud aastasajad (6.saj-11.saj) *7.saj- 8.saj oli linnuste ehitamise kõrgajaks. * mägilinnused (Otepää) *neemiklinnused (Rõuge) *Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alatskivi) *ringvall-linnused (Saaremaa) 10. Suhted naaberrahvastega ( 6.saj- 13.saj) *Läänenaabrid: Läänemere kalda rahvad (nt: viikingid) suhted olid vahelduvad, vahel rahulikud, olid olemas kaubandussidemed, tehti üksteise juurde sõja- ja röövretki. *Lõunanaabrid: latgalid, liivlased sõjaline aktiivsus oli märgatav ( oli rohkesti linnuseid). *Idanaabrid: Soome-Ugri rahvad, idaslaavlased suhted olid võrdlemisi rahumeelsed 11. Põhitegevused muinasaja lõpus * maaharimine *karjakasvatus *küttimine (loomanahad!) *kalapüük (vähem ..) *metsamesindus (vaha!) *käsitöö (hõbe- ja relvasepad)
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd
Saksamaa majanduses on oluline USA kapital. Saksa kapitali välismahutused on suhtelised väikesed ega vasta riigi majandusvõimsusele, neid on tehtud peamiselt Lääne-Euroopasse ja ka Brasiiliasse. Tähtsaks peetakse teaduse uuringuid ja nende rakendamist. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. Tema SKT on ainult veidi väiksem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Keskse riigina Euroopas on Saksamaal kaubandussidemed paljude partneritega, eelkõige Prantsusmaa ja teiste arenenud Lääne-Euroopa riikidega. Kaubanduspartnerite mitmekesisust iseloomustab näiteks nafta importimine enam kui tosinast riigist. Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele euroopa liidu riikidele-palju ressursse on nõudnud endise Ida- Saksamaa järeleaitamine ja liiga kulukad sotsiaalprogrammid. Territoorium, mullad ning maavarad Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa
elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi kaudu. Btsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mda Hiinani ja teiste maadeni. Konstantinoopoli kaupemehed ja ksitlised koondusid ri- ja ametihingutesse, s.o kollegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Mnede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range kontrolli all. Ksitlised tegutsesid tagasihoidlike vikeettevtjatena, kes ise ka vhemalt osa oma kaubast msid. Paremal jrjel olid luksuskaupade tootjad.
põhjuseid. 3. Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Süüria ja Egiptuse jõukad linnad langesid küll araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid Bütsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. Suur osa Euroope ja idamaade kaubandustest tomus Bütsantsi kaudu ja nii riik kui ka kaupmeeskond võitis sellest suurt tulu. Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soomeugrilaste aladeni. Nii kaubandus kui ka käsitöö põhinesid ühelt poolt eraettevõtlusel, kuid olid teiselt poolt riigi valvsa kontrolli all. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühhingutesse, s.o. kolleegiumitesse, mis tegutsesid valvsalt riigi ettekirjutustele.
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-
Saksamaa majanduses on oluline USA kapital. Saksa kapitali välismahutused on suhtelised väikesed ega vasta riigi majandusvõimsusele, neid on tehtud peamiselt Lääne-Euroopasse ja ka Brasiiliasse. Tähtsaks peetakse teaduse uuringuid ja nende rakendamist. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. Tema SKT on ainult veidi väiksem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Keskse riigina Euroopas on Saksamaal kaubandussidemed paljude partneritega, eelkõige Prantsusmaa ja teiste arenenud Lääne-Euroopa riikidega. Kaubanduspartnerite mitmekesisust iseloomustab näiteks nafta importimine enam kui tosinast riigist. Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele euroopa liidu riikidele-palju ressursse on nõudnud endise Ida-Saksamaa järeleaitamine ja liiga kulukad sotsiaalprogrammid. Rahaühik Saksa mark (DEM)g Rahvuslik koguprodukt dollarites 1,74 triljonit dollarit (1997)
Saksamaa majanduses on oluline USA kapital. Saksa kapitali välismahutused on suhtelised väikesed ega vasta riigi majandusvõimsusele, neid on tehtud peamiselt Lääne-Euroopasse ja ka Brasiiliasse. Tähtsaks peetakse teaduse uuringuid ja nende rakendamist. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. Tema SKT on ainult veidi väiksem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Keskse riigina Euroopas on Saksamaal kaubandussidemed paljude partneritega, eelkõige Prantsusmaa ja teiste arenenud Lääne-Euroopa riikidega. Kaubanduspartnerite mitmekesisust iseloomustab näiteks nafta importimine enam kui tosinast riigist. Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele Euroopa Liidu riikidele- palju ressursse on nõudnud endise Ida-Saksamaa järeleaitamine ja liiga kulukad sotsiaalprogrammid. Tööstus Tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa. Rohkem kui 1000 töötajaga suurettevõtteid on 2
Saksamaa majanduses on oluline USA kapital. Saksa kapitali välismahutused on suhtelised väikesed ega vasta riigi majandusvõimsusele, neid on tehtud peamiselt Lääne-Euroopasse ja ka Brasiiliasse. Tähtsaks peetakse teaduse uuringuid ja nende rakendamist. Põllumajanduses on tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. Tema SKT on ainult veidi väiksem kui Suurbritannial ja Prantsusmaal kokku. Keskse riigina Euroopas on Saksamaal kaubandussidemed paljude partneritega, eelkõige Prantsusmaa ja teiste arenenud Lääne-Euroopa riikidega. Kaubanduspartnerite mitmekesisust iseloomustab näiteks nafta importimine enam kui tosinast riigist. Saksamaa majanduskasv on viimasel ajal jäänud alla teistele Euroopa Liidu riikidele- palju ressursse on nõudnud endise Ida-Saksamaa järeleaitamine ja liiga kulukad sotsiaalprogrammid. Tööstus Tööstus moodustab Saksamaa majanduse põhiosa. Rohkem kui 1000 töötajaga suurettevõtteid on 2
V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, kus kõneldakse draviidi keelt. 800 algas rauaaeg. võeti kasutusele foiniikia tähestikul põhinev kiri. pühade raamatute - veedade - abil saab ülevaate ühiskonnakorraldusest
Elatusalad. Matmiskombed. Kivikirstkalmed. Üksiktalulise asutuse kujunemine, eraomand, varanduslik ebavõrdsus. Orjad, ülikud, vabad lihtkogukondlased. Hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Rannikuvööndist teatakse nelja-viit sellist kindlustust, mis pärinevad 9-16 sajandist eKr. Pronks. Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), maaviljelus (nisu, oder, hernes, uba lina, hirss), küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega
piirkonnad Hiinas). USAs oli pikka aega olnud isolatsioonipoliitika, algas aktiivne sekkumine maailmas, esimene näide oli USA-Hispaania soda Filipiinide päras 1896, sai ka Puerto Rico ja kontroll Kuuba üle. USA sekkus Ladina-Ameerika riigipööretesse, kui need kahjustasid USA majandushuve nn kahuripaatide diplomaatia. Kolumbiast eraldati 1903. a Panama riik mille tulemusena USA sai Panama kanali määramata ajaks rendile. Tihedaimad kaubandussidemed olid Inglismaaga. Konfliktid ja kriisid XX saj algul: Balkani püssirohutünn serblaste iseseisvuse probleemid, Venemaa ja Austria-Ungari huvide ristumine. Serbia oli iseseisvunud 1878, pärast 500 aastast Türgi ülemvõimu. Serbial olid agressiivsed plaanid, millel oli Venemaa toetus. Austria-Ungarile kuulus Bosnia piirkond, kus elavad serblased tahtsid ka Serbiaga liituda, seal oli 23 miljonit slaavlast. Serbia+Bulgaaria+Makedoonia sõda Türgi vastu 1912, tõrjuti Balkanilt
kui töötame õnne eest . Meid ootab rahulik homme Ja embavad sõprade käed. Me iha on näha, et kõik oleksid head. Ei vaenu, ei sõda! Majandus Riigi kõige olulisemaks haruks Sloveenias on saanud tööstus ning paljude euroopa riikide on süvenenud head kaubandussidemed. Sloveenia peab kaubavahetust peamiselt Euroopa Liidu liikmesmaadega, eriti Saksamaa , Itaalia, Austria ja Prantsusmaaga. Tehakse ulatuslikke koostöid mitme riigiga. Üha enam riike on huvitatud Sloveenia majandusest ja nad soovivad arendada koostööd. Suurimad kapitali mahutused on seni tulnud Austriast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Itaaliast.Sloveenia tööstus on viimased aastakümned oluliselt muutunud. Varem oli metalli- ja tekstiilitööstus, kuid lähiminevikus hakkas
keisriks ja seega oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Linnaelu ja kaubanduse allakäik linnade allakäik hakkas tekkima tänu piraatide röövretketele. Linnad jäid mõnes mõttes siiski alles, aga need ei olnud enam võrreldavad varasematega. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati, Rooma tänavatel hakati karjatama loomi. Linnade allakäiguga hakkas hääbuma ka kaubandus, rahakasutamine kadus, kaubandussidemed jäid soiku, arenema hakkas naturaalmajandus. Sügavaima madalseisuni jõudsid linnaelu ja kaubandus feodaalse killustumise algjärgul. Feodaalkorra ja pärisorjuse kujunemine feodaalkord arenes järk-järgult ja kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks. Senjöör ja vasall sõlmisid omavahel (suulise)lepingu, mille alusel olid neil üksteise ees teatud kohustused. Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes,
- ümarkaar - lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega - kaitsekäigud - massiivsus(pidid olema ka kindluse eest) - kaunistas ornamentika - kitsad aknad - kasutati värvilist kivi 5. Too välja ristisõdade põhjused. - psühholoogilised, intellektuaalsed ja emotsionaalsed põhjused - uute piirkondade ihaldamine - kaubavahetus - Palestiina vabastamine - islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. - taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed - rüüstati Konstantinopol - õpiti tundma idamaade kultuuri - rüütlite hoiakud muutusid - rüütlikultus - naine tõusis Euroopas au sisse - paber, suhkur, riis, kanep, lina - astronoomia, meditsiin, matemaatika 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. - ladina keel - seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm
aeti pagendusse, vahel neid seejuures ka vigastati, näiteks torgati silmad pimedaks. Keisriks ei tohtinud saada munk ja pime Talupojad Olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud; Alalised raskused sundisid talupoegi ageli laenu võtma, kusjuures võla tagatiseks jäi nene endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata; Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom- ugrilaste aladeni; Konstantinoopoli käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse; s.o kolleegiumitesse; 7.Bütsants. Kirik ja Kultuur Kirik ja usuelu Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane; Bütsantsi kirik sesis kindlalt keisrivõimu
See suund on avaladanud väga palju mõju Hiina rahvausundile. INDIA kujunes suurte jõgikondade alal, Induse ja Gangese alal. Tänu heale geograafilisele paiknemisele sai alguse ruttu ka põllundus ning sealt areneski pronksiagne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimateks linnadeks said Harappa ning Mohendzo Daro. Linnad koondusid künkal paiknevate kindlustatud losside ümber. Sealsamas olid ka mahukad viljasalved ja ümbruskonnas paikesid põletatud tellistest elamukvartalid. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid välja Mesopotaamiani. Just india linnadest on leidus hulgaliselt kuntsipäraselt graveeritud pitsateid ligi 400 erineva piltkirjamärgiga. Hiljem jäeti linnad sissetungi tõttu maha ja sealt saigi alguse Induse tsivilisatsiooni langus, 1700. aastal eKr. II. aastatuhande keskpaiku eKr tungisid Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes kutsusid endit aarjalasteks. Neist saidki tänapäeva hindude esivanemad ja nende keelest arenes India kirjakeeleks saanud sanskriti keel
Sealsamas olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. Enamik rahvast elas madalates üheruumilistes majades. Jõukamate suuremad elamud olid vähemalt kahekorruselised ja sisehooviga, kus paiknenud kaevust ammutati vett ka n-ö vannitoa tarvis. Reovee väljajuhtimiseks oli kanalisatsioon. Linnades olid turuplatsid ja omaette käsitööliste kvartalid. Nii keraamika kui ka metallitöötlus saavutasid silmapaistvalt kõrge taseme. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid arvatavasti Mesopotaamiani, mille valitsejad - Sumeri ja Akadi kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid.
väepealikele ehk strateegidele kuulus nii sõjaline kui tsiviilvõim.Sõjaväe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda harides end ära elatama. Linn,käsi. kaup.:Ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse. Konstantinoopol püsis ikkagi suurlinnana ja kaubavahetus idamaadega ei katkenud.Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus bütsantsi kaudu.Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid Indiani, Hiinani, idaslaavlaste ja soome- ugrilasteni.Konst. käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri-ja ametiühnigutesse, s.o kolleegiumitesse.Mõnede toodete kauplemine oli eriti range kontrolli all. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlike väikeettevõtjatena.Kaupmeeste seas oli jõukuselt erinevaid inimesi. Konstan. oli ainus kristlik suurlinn maailmas, kus oli üle 100 tuhande elaniku.Seal olid kommunaalteenused hästi arenenud.
Ametkonnad allusid keisrile, kõrged ametnikud keisri poolt määratud aristokraadid, Bütsantsi sõjavägi palgaarmee, maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki. Talupojad isikuliselt vabad, maksukohustuslikud, enamus inimesi, üha enam muutusid nad rentnikeks võlgade pärast, tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise Konstantinoopol püsis vallutustest hoolimata suurlinnana. Bütsantsil kauged kaubandussidemed. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Käsitöölised tegutsesid väikeettevõtetes. Kaupmeeste seas oli erineva jõukusega inimesi. Riik toetas laevaomanike rahaga. 9.Iseloomusta kiriku rolli ja kultuurielu Bütsantsis. Linnade langusega araablaste võimu alla, tuli Bütsantsi kiriku ühtsus esile, sest Kon. Pat. oli tähtsaim kirikutegelane. Kandis koolt ka sotsiaalse poole eest. Ei kehtinud Benedictuse kirikureeglid
saarele. Ta arvas, et on leidnud meretee Indiasse ja asubki Indias, kuid tegelikult oli ta avastanud Ameerika mandri. Euroopa valmistus maailma vallutama ning tegi seda õigusaktiga. Columbus kirjutas, et võtab saare õiguslikul alusel enda valdusse ning see oli notariaalse akti abil hoolikalt ette valmistatud. Vastastikuseid õigusi ja kohustusi sisaldava leppe järgi pidi Kolumbus oma kuninglike käskijate jaoks avastama meretee Indiasse, seadma seal sisse kaubandussidemed ja võtma Las Indias’e oma valdusesse. Kolumbus pidi teostama Indias kõrgemat võimu asekuningana ning samuti oleks ta saanud sealt laekuvatest tuludest oma osa. Tehingut ei saanud aga siiski lepinguks nimetada, vaatamata sellele, et mõlemad pooled tahtsid nii anda ja saada. Kolumbus pidi saama oma õigused vana keskaegse õigustava järgi valitsejatelt privileegidena. Uue Maailma hõivamise algus lähtus õiguslikus mõttes keskaegsest lääniideest.
Lõunas: idaslaavlased avaldasid mõju Ida-Euroopale. Nad kohtasid ka balti hõime, kellest osa slaavistus. Balti hõimud suundusid vaikselt Põhja-Läti poole ja lääneosa jäeti liivlastele. Kagu-Eestisse rajati 8. saj paiku palju linnuseid, aga pole teada, kas põhjuseks oli balti hõimude sõjaline aktiivsus või mitte. Ülemeremaad: keskmisel rauaajal olid rahulikud kaubandussidemed, kuid Rootsi tegi ka rüüsteretki. 600. aasta paiku tuli Rootsi kuningas Ingvar rüüstele, kuid sai tappa. Viikingiajal käis tihe kaubandus, sõjaretkedestki polnud puudus. Rootslased käisid siin rüüstamas, kuid pidid tihti ka kibedaid kaotuspisaraid valama. 11. saj esimesel poolele püstitati mitmeid ruunikive, mis olid mõne tähtsama Eestimaal langenud viikingi mälestuseks. Ida: Vana-Vene riik sai alguse 882
PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis sai alguse juba hilise Rooma Keisririigi ajal. Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis nauturaalmajandus. Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige
Mis on positiivset, negatiivset Balti erikorra juures? POSITIIVNE NEGATIIVNE * siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine * restitutsioon- balti aadel sai tagasi maad ja (talupoja kultuur), E, L jääb Lääne- Euroopa õigused talupoegade elu üle otsustada, kohut kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane mõista ja koormised * tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga * maarahva allasurumine, õiguste piiramine säilisid (Saksamaa, tollipiir) * tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739
-Archaelogical filters: depositional customs -macro-historical perspectives 7. Eellugu rauaajaks Vahemerel -foiniiklaste esiletõus- hea asukoht, head kaubad (liibanoni seeder (ei mädane), purpuri saamiseks üks karbiline, millest värvi sünteesiti) -kreeklaste uus esiletõus kohe peale mererahvaste sisserännet -Lefkandi- asula, mis on pidevalt olnud asustatud 2000-7000 eKr ning kus on mingist hetkest näha kalmetes kaubad, mis on iseloomulikud teistele piirkondadele. Kaubandussidemed loovad kreeklaste esimese koloonia Pithekoussai saarel. Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist. See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse. Etruuria esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on võrlemisi soodne kliima, metallide rohkus, hea asend- avatud Terriini merele (sai kubelda kreeklastega)
Aleksandria suuresti vee all Kreeka-Egiptuse pärand Kõrgrelieefne, kirglik Gigantidega võitlemine Efesos Turuväljak- dekoratiivsein Kulistlikus, teatraalsus, Artemise tempel- antiikaja maailmaime Aremise kultuse keskus- paljude tissidega naine :D Teater- väga suur Magav saatür Borgese hermafrodiit- magav näiliselt naine aga tegelikult mees Hellenistlik valitseja 26.09 Etruski kultuur ja rooma kunsti varasem periood Etruskid: oma keel, oma jumalad, oma tähestik, osaliselt loetav, kaubandussidemed, sõjakad, mõjud Egiptusest, Kreekast, Celt'idelt, Karjalastelt. Etruski templid kolme siseruumiga dooria sammast meenutavate sammastega(puudusid kannellüürid ja oli olemas baas) Kujud katusel, värvilised. Antefiksid- terrakotast näokujukesed Etruski linnaväravad Volterrast 3.saj, eKr. Põlluharimine, vase ja rauamaardlad- jõukus Cerveteri nekropol- surnute linn etruskid kardsid surma, surmariitused, esivanemate kultus, egiptuse mõju matmisel. Igaviku jaoks ehitati igavikulisi hooneid.
paavstiga. 751 a. Senine majordoomus Pippin kuulutati Frangi kuningaks. 756 a. Kinkis Pippin paavstile maad ning pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kuningriigile. Lääne-Euroopa poliitiline killustamine Linnaelu ja kaubanduse allakäik: Naturaalmajandus Linnaelu soikus järk-järgult. Frangi riigi algusaegadel kastati Gallia ja Itaalia linnades Rooma-aegseid teid, saunu ja veevärki. Ka treditsioonilised kaubandussidemed Vahemere ida- ja lääneosa vahel püsisid. Siis kuia araablased vallutasid Põhja-Afrika ja Hispaani, olkord halvenes. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama piraatide röövretked. Suuremad linnad jäid ellu, kuigi kaotasid oma hiilguse. Linnaelu langusega kaasnes kaubanduse allakäik. Raha kasutati üha vähem. Lääne-Euroopas hakkas domineerima naturaalmajandus: kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised. Feodaalsuhete kujunemine
Talupojad omasid maad, ent maksujõuetuse korral võeti neilt maa ära. Hiljem tekkis probleem suurmaaomanike kokkuostmisest, ehkki riik püüdis talupoegi aidata, oli 11 sajandiks nende laostumine sõjaväe nõrgenemise ning riigi lagunemise üks põhjuseid. LINNAELU, KAUBANDUS, KÄSITÖÖ o Vaatamata araabia piraatidele ning üldisele madalseisule püsis Konstantinoopol suurlinnana, ning 9 sajandil algas uus tõus. Bütsants 'i kaubandussidemed olid suureks tuluallikaks, ning need ulatusid Indiast, Hiinani ja sealt soome-ugrilasteni. o Käsitöölased ja kaupmehed töötasid vabadena, ent koondusid riigi korraldatud kolleegiumitesse, kus kogu kaubanduslik tegutsemine oli kontrollitud. Käsitöölased töötasid väikeettevõtjatena, müües ka ise kaupa. Kaupmeeste seas oli kõrgeteks riigiametnikeks saanuid, ning ka vaeseid. BÜTSANTS
haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. 7. Eesti majandus 192040. Perioodide üldiseloomustus. 1923. a majanduskriis ja selle põhjused. Suur Kriis. 7.1 Eesti majandus 1920-1940 · I maailmasõja eel olid majandussidemed Eesti ja Venemaa vahel väga tugevad · 1913-1923 kahanesid kaubandussidemed 10 korda · Eesti riigimeestel puudusid kogemused majandus- ja välispoliitikas · Vabadussõjaaegne majanduse riiklik juhtimine põhines improvisatsioonil · Sularahapuudus · Ülehinnati rahva koostöövalmidust · Ülehinnati välisriikide huvi aidata Eestit rahalaenudega · Vabadussõja kulud oli liiga suured · Eesti rahatähtede kursi järsk langus · Väga vastutustundetu laenupoliitika 7.2 Perioodide üldiseloomustus 1920-1924 asutamispalavik
Enne Jüriöö ülestõusu oli Eestis 8 linna (või 9, kui eraldi linnadeks arvata Uus- ja Vana-Pärnu): Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Viljandi, Tartu ja Pärnu. Suurim linn oli Tallinn. Seal elas 16. sajandil 4 000 elanikku. Toompeal elasid feodaalid, all- linnas käsitöölised ja kaupmehed. Väljaspool linnamüüri kerkisid eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. Suuruselt teine linn oli Tartu. Tartust kujunes kaubateede ristumiskoht. Tartul olid kaubandussidemed ka lääne suunas. Käsitööndus linnades. Linnarahvastiku põhiosa moodustasid käsitöölised, kes koondusid tsunftidesse. Igal tsunftil oli oma põhimäärustik skraa ehk sraag. Eksisteerisid rätsepate, kullasseppade, lihunike, kiviraidurite, seppade, kingseppade, puuseppade, voori- ja veomeeste, püttseppade, sadulseppade jt. skraad. Skraa määras kindlaks, kes võis ametisse saada. Õppeajal õpipoiss tasu ei saanud, aga oli meistri ülalpidamisel. Kaubandus ja rahandus
5. Hitleri plaan polnud teostatav, sest inglased õppisid saksa allveelaevu tõrjuda ja oleksid suutnud õhus ülekaal teostada. PT 20 1. Sest sõjalises mõttes tundus vastupanu enesetapulik. Poliitiliselt polnud Eestil kellegagi liituda et mitte nõustuda NL nõudmistega. Ei peetud tõenäoliseks abi saada mujalt. Majanduslikult: sel ajal kui sõda puhkes kaupade liikumine oli takistatud, majandusleping oli sõlmitud NL'ga ehk kaubandussidemed NL'ga. tundus soodne lasta baasid sisse tuua et mitte konflikti astuda. 2. . 3. Kuigi NL'l oli suur ülekaal sõjatehnika ja meeste osas, olid nende väed väljaõppeta. Ei arvestatud ka detailidega, mis tuleks sõja pidamisel kasuks. Ilmastiku olud näiteks. 4. Näiteks kui Hitler tungis 40.aastal Prantsusmaale, polnud kellelgi huvi väikeriike aidata kui Pr oli varisemise äärel. 5
annaabi.ee 
