Import USA 24% Brasiilia 10% Jaapan 8% Saksamaa 6% Argentiina 6% Muud 50% Tsiili majanduse tugevad küljed Maailma suurim vasetootja. Aylwini valitsuse poliitiline tasakaal ja vabaturu poliitika on kaasa toonud tohutu suure välisinvesteeringute sissevoolu, mis on alates 1991. aastast taganud majanduse 5% -lise aastakasvu. Pinocheti ajajärgul vähendati riiklikku sektorit armutult, kuid selle jätkuv erastamine meelitab investeerima ja edaspidi. Nõrgad küljed Suur sõltuvus suurimast kaubanduspartnerist USA-st teeb Tsiili majanduse USA kaubanduspoliitikas tehtavate muutuste puhul kergesti haavatavaks. Vasetulu sõltub oluliselt vasehinna kõikumisest maailmaturul. Majanduse lühikokkuvõte Tsiili peamised majandusharud: · Nafta · Nafta töötlemine · Vase kaevandamine · Töötlev tööstus · Ravimitööstus · Raskemasinaehitus · Kalatööstus · Agrotööstus Energeetika Hüdroelektrijaamade osatähtsus on 66 % (14 miljardit kWh)
Pealinn: Santiago Rahvaarv: 15,6 mln Rahaühik: peeso Riigikeel: hispaania Pindala: 756 950 km2 Iseseisvus: 1810.a Majanduse tugevad küljed: Maailma suurim vasetootja Aylwini valitsuse poliitiline tasakaal ka vabaturupoliitika on kaasa toonud suure välisinvesteeringute sissevoolu 1991.aastast on majandus 5% aastas kasvanud Peamised majandusharud on nafta, vask, ravimitööstus ja kalatööstus Majanduse nõrgad küljed: Suur sõltuvus suurimast kaubanduspartnerist USAst teeb selle riigi majanduse USA kaubanduspoliitikas tehtavate muutuste puhul kergesti haavatavaks Vasetulu sõltub oluliselt vasehinna kõikumisest maailmaturul Ajalugu: Umbes 10 000 aastat tagasi asutasid Ameerika pärismaalased viljakad orud ja rannaäärsed alad Inkad suurendasid oma impeeriumi, mis nüüd on tuntud kui põhjapoolne Tsiili 1810 aastal kuulutati Tsiili klidkond autonoomseks vabariigiks piirdudes Hispaania monarhiaga
augustil 1991, mille järel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul tseremoonial osales president Lennart Meri. Saksamaa kui Eesti peamise kaubanduspartneri majanduse hea käekäik mõjutab otseselt ka Eesti majandust, kuna Saksamaa on üks viiest Eesti peamisest kaubanduspartnerist, kuid majanduskriisi ajal näitaja natuke muutus. Investeerimiskohana on Saksa investorite huvi Eesti vastu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud. Pärast kahte rasket aastat tunnevad Saksa ettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus märgatavat tõusutrendi ja plaanivad investeeringuid kapitali ja personali. Majanduspoliitilised raamtingimused ja olukord tööturul jätavad aga endiselt soovida. 1.1 Madal pankrotioht Eestis
annaabi.ee 
