Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas. Kartulisse suhtuti tükk aega umbusklikult ja kasutati loomatoiduna. Alles 18 sajand jõudis kartul söögilauale. Tubakat seevastu peeti arstirohuks just kopsuhaiguste vastu. Negatiivset oli maadeavastusega niipalju et toodi kaasa mitmeid haigusi, kõige hullem süüfilis. Majandusele mõjus maadeavastus seevastu hoopis paremini. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Seetõttu oligi kogu idamaine vürtsikaubandus portugali käes. Nende kahe riigi võim maailmameredel ei püsinud kaua. Riigid nagu Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa rajasid tähsamad kaubasadamad ja hakkasid samtui tegelema suuremas jaos kaubandusega. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt suur. Suurkaupmehed sekkusid ka tööndusesse- varustasid linna või küla käsitöömeistreid toorainete ja ostsid kokku nende toodangut, seda muidugi väga odavalt.
aastal. 20.sajandi alguses oli tekkinud kooperatiivkaubandus. Kokkuvõte Kaubanduse laad ja osa ühiskonna majanduselus sõltuvad suurel määral omandusvormist ning tootmisviisist. Ühiskonna tööjaotus, eriti käsitöö eristumine klassiühiskonna künnisel, lõi eeldused elukutselise kaupmeeskonna tekkimiseks, kuid iseseisvaks majandusharuks kujunes kaubandus alles kapitalismi ajal. Nagu teistes majandusharudes on ka kaubanduses toimunud kapitali kontsentratsioon ja tsentralisatsioon (kaubandusmonopolide tekkimine) eriti pärast teist maailmasõda. Pärast Rooma riigi hävingut kaubanduslik suhtlemine ajutiselt vähenes. Vahemerekaubandust kahjustasid ka araablaste vallutused. Uuesti hakkas kaubandus hoogustuma küpse feodalismi ajal. Hilisfeodalismi ajal soodustas sisekaubandust tsentraliseeritud riikide teke, väliskaubandus edenes suurte geograafiliste avastuste mõjul. 16.-17.sajandil asutati kaubakompaniisid, kaubanduspoliitikas sai valitsevaks
90% maailmamerest, maismaast 60%. Maadeavastuste käigus õpiti tundma taimi ja loomi. Ameerikast Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas. Kartulisse suhtuti halvast, anti ainult loomatoiduks. Eestisse jõudis 18.saj. Tubakat peeti arstirohuks kopsuhaiguste vastu. Maadeavastused tõid kaasa ka haigusi, nt süüfilise. Varauusajal muutus oluliselt majanduskorraldus, maadeavastused said oluliseks mõjutajaks. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Kaupmehed Fuggerid koondasid enda kätte Sm vürtsikaubanduse + ainuõigus kaubelda elavhõbedaga. Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades + õigus maarjajääga kaubelda. Pürenee ps konkurentideks said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. 14.saj olid tähtsaimad kaubasadamad Lissabon ja Sevilla, 17.saj kaubanduse raskuspunkt Madalmaades, kus uuteks kaubanduskeskusteks muutusid Amsterdam ja antwerpen.
inimesed muidugi ei arvanud,et elavad keskajal.Pigem uskusid paljud,et tegemist on ajajärguga enne peatset saabuvat maailmalõppu.Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas Konsantinoopoli vallutamist,Ameerika avastamist või reformatsiooni algust. c)Kaardiülesanne *Hispaania ja Portugali geograafiline asend oli soodne,need olid nii Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal.Sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidukogemused.Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. 2)Pilet nr.2 a)Suured maadeavastused ja nende tagajärjed * Varauusaja maadeavastusi võib vaadelda kui suurt eksituste jada.Eurooplastele oli oluline leida alternatiive merete Indiasse ja Kagu-Aasiasse,kust toodi Euroopasse vürtse,siidi ja kalliskive. Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud.Maadeavastuse esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega.Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel
vedama: kolme sajandi jooksul ligi 12 miljonit, kellest 2 miljonit suri teel. · Immigratsioon eurooplaste väljaränne Uude Maailma muutus massiliseks alles 18. sajandil, enne seda paiknesid vallutatud alad peamiselt rannikul. · Mitme uue haiguse kaasatoomine, kurikuulsaim neist süüfilis. Uuendused majanduses: · Keskaja olulisemad kaubateed minetasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. · Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. · Uute koloniaalproduktide (kartul, mais, tubakas) ja istanduste rajamise tõttu toimus maailmakaubanduse ja suurtööstuse (kolooniad kui tarbijad) võimas tõus. Uusaja alguses kujunenud maailmakaubandus seisnes väärismetallide kulgemises Ameerikast läbi Euroopa Aasiasse ja kauba liikumises vastassuunas. Sageli purjetasid laevad itta vaid rahaga ja tulid tagasi kaupa täis laevaga.
ametnikud ja sõjaväelased. Reformatsiooni käigus kujunenud protestantlik vaimulikkond kaotas enamasti varem katoliku vaimulikkonnale kuulunud seisuslikud privileegid, muutudes omamoodi vaheseisuseks aadli ja kodanluse vahel. Majandus Varauusaja Euroopa majanduse esmaseks mõjutajaks said maadeavastused. Keskaja kaubateed kaotasid oma tähtsuse ja asendusid uutega. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Nii õnnestus portugallastel haarata enda kätte kogu Aasia vürtsikaubandus ning tõrjuda araabia kaupmehed idakaubandusest välja. See tähendas tõsist lööki Itaalia kaupmeestele, kes seni olid vahendanud Vahemere lõunaranniku sadamatesse toodud araablaste kaupu edasi teistesse Euroopa maadesse. Uued kaubateed koondusid nüüd Atlandi ookeani ranniku sadamatesse: Lissaboni ja Sevillasse, hiljem juba Antwerpeni ja Amsterdami, jättes tagaplaanile seni
annaabi.ee 
