Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed
formuleerimisel. Valijaskonna direktori kontoris Washingtonis on ametis ka asedirektor ja nõunikud kelle läbi on Washingtonis esindatud kõik valijaskonna riigid. Põhja- ja Baltimaade valijaskonna koondhääleõigus RVF-is on 3,5% (Rootsi 1,11%, Norra 0,78%, Taani 0,77%, Soome 0,59%, Leedu 0,08%, Island 0,07%, Läti 0,7%, Eesti 0,04%). Kokkuvõte Rahvusvaheline Valuutafond on üks mõjukamaid rahvusvahelisi rahaasutusi, mille ülesanne on jälgida riikidevahelisi rahandus-ja kaubandusleppeid ning anda laenu riigi maksebilansi tasakaalustamiseks. Valuutafondiga ühinedes peab iga riik tasuma sisseastumismaksu, mida nimetatakse kvoodiks.Riigi hääleõigus sõltub tema kvoodi suurusest. Kvoodi suurusest sõltub ka finantsabi,mida RVF oma liikmesriikidele maksebilansi tasakaalustamiseks annab. RVF-i olulisimaks panuseks Eestile olid majanduspoliitilised nõuanded ja tehniline abi. Erinevalt mitmetest muudest üleminekumajandusega riikidest võtsid Baltimaad
Erinevalt mitmetest muudest üleminekumajandusega riikidest võtsid Baltimaad RVF-i nõuandeid äärmiselt tõsiselt, osalesid aktiivselt majandusprogrammide väljatöötamisel ja viisid need ka täiel määral ellu. [8]. 14 KOKKUVÕTE Rahvusvaheline Valuutafond on üks mõjukamaid rahvusvahelisi rahaasutusi, mille ülesanne on jälgida riikidevahelisi rahandus-ja kaubandusleppeid ning anda laenu riigi maksebilansi tasakaalustamiseks. Valuutafondiga ühinedes peab iga riik tasuma sisseastumismaksu, mida nimetatakse kvoodiks. Riigi hääleõigus sõltub tema kvoodi suurusest. Kvoodi suurusest sõltub ka finantsabi, mida RVF oma liikmesriikidele maksebilansi tasakaalustamiseks annab. RVF-i olulisimaks panuseks Eestile olid majanduspoliitilised nõuanded ja tehniline abi. Erinevalt mitmetest muudest üleminekumajandusega riikidest võtsid Baltimaad RVF-i
vara ning vabadust. Inimesel on ka võim teist karistada nii, et tehtu talle ebasoodsaks muutuks ja seeläbi kahetsust tunneks. Samamoodi on inimestel õigus nõuda kahjutasu, ka kannatuste põhjustajal ebaausa karistuse korral. 3. Milline on poliitilise ühiskonna tekke jaoks tarviliku kokkuleppe spetsifiika? Poliitiline keha tekib kahe osapoole vahel kogukonnana siis kui leppe tulemusena on kahe poole isiklik loomuvabadus lõhutud ning kehtib jagatud loomuolemus. Kaubandusleppeid võrdluseks toov Locke tõdeb, et näiteks kahe saare kaubanduslepped ei taga poliitilise ühiskonna teket. Ühist peab olema rohkem. 4. Kuidas Locke mõistab sõjaseisundit? Sõjaseisund on vaenu ja vägivallatsemise ning selle õhutamise seisund. Sõjaseisund on oma tegude või sõnadega aegamööda ettekavatsetult teise inimese elu võtmise kavatsuste avaldamine. See paneb nö ohvri sõjaseisundisse, ehk kohustab teda kaitsma kõige võimalikuga, et enese elu päästa. Locke mõistab