Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, sveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid on ka erisusi, kus on erinormid tarbijalepingute kohta.
Kaks suunda vahekorra selgitamiseks: Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism – Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, šveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit. Meil võlaõiguses rääkitakse lihtsalt lepingutest, ja meil pole kusagil eraldi reguleeritud kaubandustehing. Küll on võlaõiguse puhul tuleb vahet teha eelkõige siis kui on tegemist tarbijalepinguga. See tarbijaleping ongi BC. Nii tarbijat kaitstakse.) Võlaõigusseaduses eristatakse, et paljud säted käivad kõikide tehigute kohta, kuid
1) Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Sveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes, tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste
1) Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism – selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Šveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit. Ka Eestis on lähtutud unitarismist (alates 1995 kehtiv Äriseadustik – see on täpsemalt äriühingute seadustik).Tsiviilõiguse normid kehtivad ka äriõiguse suhtes, tsiviilõigus on mingil määral äriõiguse üldosaks. Äriõigus, olles küll iseseisvaks normide kogumiks, on kui eriosa tsiviilõigusele. Nt Äriseadustik sätestab normid AS-i ja OÜ kohta, aga samal ajal kehtivad nende kohta TsÜS-is sätestatud normid juriidiliste isikute kohta
annaabi.ee 
