Igatahes on ka Põhjamaade “sotsialistlik” majandusmudel osutunud ülimalt edukaks, viies need veel 1960ndail küllalt vaesed maad maailma tehnoarengu liidriteks. Jaapani RVE’d: Jaapani ettevõtted rahvusvahelistusid alates 1970ndaist, kuid kasvasid siis ja 1980ndail rahvusvahelistel turgudel väga kiiresti, nende osa maailma välisotseinvesteeringuis tõusis üle 10%. Jaapani ettevõtted tegutsesid algul Ida-Aasias, Kagu-Aasias ja Austraalias, 1980-ndatel rajasid kaubanduskompaniide võrgustiku USA-s ja Euroopas ja kui turg kasvas või kui sihtmaa seda nõudis, siis rajati hiljem ka koostehased. Jaapani ettevõtted ei taha kodust lahkuda. Jaapani ettevõtete välisinvesteeringutest on vaid neljandiktööstuses (Saksamaal näiteks 90%, Euroopas 76% ja Ameerikas 64%). Jaapani tööstustootmises on toonindvaks 7 pikkade traditsioonidega konglomeraati – horisontaalset keiretsut, mille juhtkonna paremaks ja vasakuks käeks on pank ja sogo šoša
temale teame me seda, et Kongo jõgikond pole kuidagi seotud Niilusega, nagu varem arvati. Ühel võimsal ekspeditsioonil läbis ta kontinendi ka täiesti põiki läbi, alustades Zanzibarist kuni Atlandi ookeani kallasteni kolmeaastase teekonna jooksul. Mortoni sõlmitud lepingud said aluseks ka Leopold II isikliku valduse rajamisele ning neid sõlmiti tihti nt relvaähvardusel. Vallutuse soodsus Aafrika hõivamise juures mängis olulist rolli Euroopa kaubanduskompaniide tegevus. Eurooplaste kaubandusühingus haarasid enda majandusliku kontrolli alla suuri osasid Aafrikast, sest sõlmiti mitmeid koostöölepinguid kohalikega, mis said hiljem protektoriaadilepingu alusteks. Tihti kutsuti endale toeks ka riiklike vägesid. G. Goldie poolt 1879. a rajatus Kuninglik Nigeri Kompanii teostas Ida-Nigeeria vallutamise ja valmistas ette ka Põhja-Nigeeria hõivamise. Cecil Rhodes’i rajatus Briti Lõuna-Aafrika Kompanii aitas