Indiasse 1486-1487 jõudis Bartalomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja leidis otsetee. 15 saj. I pooleks olid nad avastanud mitmeid Atlandi ookeani saari. 1497 sõitis Vesco da Gama ümber Aafrika lõunatipu ja 1498a jõudis vürtsilaadungiga tagasi koju, Vürtsivedamisest sai Portugalile monopol. 15saj lõpp ja 16saj algus avastasid portugallased ka Lõuna-Ameerikat. 9.Kuidas maaililm jaotati Hispaania ja Portugali poolt? Kolumbuse avastus kujutas suurt ohtu Portugali kaubandushuvidele ja seega sõlmiti Tordesillese leping,mille alusel pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatud maad kuuluma Hispaaniale ja ida poolsed Portugalile. Paraku jäeti see leping kehtestamata Vaiksel ookeanil, kus kerkis siiski tüli avastatud maade üle. 10.Maadeavastuste tagajärjed ja mõju? Euroopa hakkas avastatud piirkondi süstemaatiliselt koloniseerima. Uute maade vallutamisele järgnes nende paljaksröövimine, rahvaste orjastamine ja hävitamine
Cristoph Kolumbus. 3. augustil 1492 väljus Palose sadamast kolm laeva ,,Pinta", ,,Santa Maria" ja ,,Nina". Sama aasta 12. oktoobril heitis Kolumbus ankrusse Bahama saarestikus, mille nimetas San Salvadoriks. See päev on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Esimesel reisil avastas Kolumbus Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teisel Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. Kolmandal Venezuela rannikul. Portugallsed taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleb. Paavst Aleksander 6 Borgia vahedusel sõlmiti 1494. Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele 1497. asus Vasco da Gama, kes jõudis 1498. Indiasse. Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased 15. saj lõpp 16 algul. Amerigo Vespucci järgi sai Ameerika oma nime. 20
Hispaania kaupmeeste surve.Araablaste mõju. Põhjused Euroopas muutus üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Ülikkond tarbiis üha enam idamaiseid kaupu, eriti vürtste, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade väljavedu ei suutnud sissevedu tarviklikul määral katta. Euroopas ei olnud võimalusi katta kulla-ja hõbedavajaduse rahuldamiseks. Tagajärjed- Tordesillase lepingu sõlmimine 1494.a. Portugallased taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleneb. Lepingu järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele,idapoolsed portugallastele. 5.Jan Husi õpetus- Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades kuritarvituseks kirikuametite müüki nind ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue
Hispaania kaupmeeste surve.Araablaste mõju. Põhjused – Euroopas muutus üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Ülikkond tarbiis üha enam idamaiseid kaupu, eriti vürtste, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade väljavedu ei suutnud sissevedu tarviklikul määral katta. Euroopas ei olnud võimalusi katta kulla-ja hõbedavajaduse rahuldamiseks. Tagajärjed- Tordesillase lepingu sõlmimine 1494.a. Portugallased taipasid ohtu, mis nende kaubandushuvidele Kolumbuse avastustest tuleneb. Lepingu järgi pidid kõik 46ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele,idapoolsed portugallastele. 5.Jan Husi õpetus- Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades kuritarvituseks kirikuametite müüki nind ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalituste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule.Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise nõue
annaabi.ee 
