Rakvere, Narva, Valga, Kuressaare, Paldiski ja Võru. Eesti ala suurimaks linnaks oli Rootsi ajal Tallinn. Eestimaa linnades elas 17. sajandil hinnanguliselt umbes 6% rahvastikust. Linnaelanikkond jagunes kodanikeks ja mittekodanikeks. Kodanikeks võisid olla kaupmeeste ja käsitööliste ametiühenduste ehk gildide liikmed. Käsitööalal säilis juba 14. sajandil kujunenud tsunftikord. 17. sajandi jooksul spetsialiseerusid käsitööalad üha kitsamalt. Nii nagu kaubandusestki, tõrjuti ka käsitööst järk-järgult eemale Eestimaa põlisrahvas. Käsitööliseks saamise eeldus oli saksa rahvus. 17. sajandil hakati Eestis asutama manufaktuure. Püsivamat manufaktuuritööstust Rootsi ajal veel ei kujunenud. Linnadele jäi olukord Rootsi ajal üsna samaks, mis oli enne. Mina arvan, et Rootsi aeg oli eestlaste jaoks kuldne. Sel ajal oli eestlaste jaoks nii plusse kui miinuseid. Kuid plussid kaaluvad minu arvates miinused üle. Aadlike omavalitsust piirati,
docstxt/.txt
annaabi.ee 
