Bütsantsi diplomaatia
õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim.
Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi
majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal.
Selleks, et Pärsia ei saaks olla vahendajaks kaubanduses India ja Hiinaga, püüdis
Justinianus suunata kaubateed Punase mere kaudu.
Kaupmehed, kes kauplesid barbaritega, pidid riiki varustama kõikvõimaliku
infoga nende maade kohta. Külma sõja ajal kasutati ärimehi ja
kaubandusesindusi samuti luuretegevuse huvides.
Kaupmehed laiendasid oluliselt Bütsantsi mõjuvõimu maailmas. Kaupmeeste
järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise
vahendeid. Misjonärid jõudsid Kaukaasiasse, Balkanile, Musta mere piirkonda
ja isegi Etioopiasse. Vastulöök tuli Moraavias, tänapäeva Tsehhimaal. Seal jäid
võitjaks paavsti pooldajad.
Edukalt kulges õigeusu levitamine Venemaal. Kiievi-Vene vürst Vladimir
kuulutas 988 aastal ristiusu riigiusuks
annaabi.ee 
