Väliskaubanduse Liidult, mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid. Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest. Info ja kontaktide saamiseks võib pöörduda Eesti Vabariigi Kopenhaageni Suursaatkonna poole. Kuna Eesti riigil pole Kopenhaagenis eraldi kaubandusesindajat, siis täidab kaubandusesindaja funktsioone saatkonna majandusdiplomaat. Sellest tulenevalt ei tee saatkond näiteks turu-uuringuid, ei osale konkreetsete tehingute vahendamisel ega korralda ettevõtete vahelisi otsekontakte. Üldjuhul aitab saatkond ettevõtteid vajaliku info ja võimalike koostööpartnerite leidmisel. Reeglina on soovitav enne saatkonna poole pöördumist küsida infot ja konsulteerida Eestis asuvate ekspordi arendamise organisatsioonidega. Küll tasub
Nõukogude Venemaaga suhtluskanaleid sisse seadma. Eesti jäi aga olulisemaks transiitriigiks Venemaale - 1921. aasta oli Eesti transtiitkaubanduse tipp-aasta. Valitsus kaalus vabakaubanduse sadamate loomist, näiteks Paldiskist pidi üks selline tulema. Näiteks aktsiaselts Atlanta, kelle asutajates olid Ipsberg, Juhan Raamot, hiljem liitusid ka Päts ja teised tuntud poliitikud. Sai alguse sellest, et Nõukogude Venemaa kaubandusesindaja Eestis oli Gukovski, kes pöördus Eesti poliitikute poole teadaandmisega, et Venemaa vajaks hädasti Singerimasina tagavaraosasid - just nende hankimiseks moodustati ka aktsiaselts Atlanta, kes esitas Singerile tellimuse. Tegemist oli hiiglasliku tellimusega. Äriprojekt, mis esialgu oli mõeldud ühekordsena, tasus end aktsiaseltsi asutajatele nii hästi ära, et sai Venemaalt juba uusi tellimusi ka teistele kauplemisartiklitele. Õige peas leidis
annaabi.ee 
