kes saab neid tooteid tarbida? 15. Me kõik sõltume turgudest, seepärast nimetatakse meie majandust TURUMAJANDUSEKS. 16. TURUMAJANDUS ehk kapitalism, ehk vabaettevõtluse majandus 17. MERKANTILISTID: riigid peavad käituma nagu ärimehed, kes võistlevad oma kasumi pärast. valitsus peab toetama tööstust, tehes seadusi, mis hoiavad tootmiskulud madalad ja ekspordi taseme kõrge. saavutatakse soodne kaubandusbilanss, mille tagajärjel suureneb riigi kulla- ja hõbedavaru. soodsa kaubandusbilansi saavutamiseks püüdis enamik Euroopa riike saada endale kolooniaid. (odav tööjõud, tooraine, turg) 18. FÜSIOKRAADID: riik ei tohi sekkuda majandusse. tõelised rikkuse allikad on põllumajandus tooted kõik, mia on maast tulnud, on Jumalast, seepärast peab majandusel laskma areneda oma rada seda idees väljendas loosung ,,Laissez faire, lassez passer"
Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga. (2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: · (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. · (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. · (3) Keelata raha eksport täielikult.
Raha Roll Inglismaa varased merkantilistid [1] - 16. saj. lõpul täheldati kulla ja hõbeda väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga. (2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: • (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. • (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. • (3) Keelata raha eksport täielikult.
üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti ehk müüki välisriikidesse. Lühidalt võiks kokku võtta merkantilismi lausega-maksimaalne eksport ja minimaalne import. Nad soovisid saavutada soodsat kaubandusbilanssi. Neid, kes on tänapäeval omaks võtnud seisukoha, et riik peaks soodustama positiivse kaubandusbilansi teket ning et valitsus peaks seadma piiranguid imporditavale kaubale ja soodustama eksporti võiks nimetada neomerkantilistideks. Füsiokraadid pidasid mõttetuks seda, et riik kaitseks tootmist ja ettevõtlust. Nende arvates sõltuvad loodusressursid ja põllumajandustoodang jumalast ja just jumal on jõukuse tõeline allikas. Ilmselt peaksin füsiokraatide järeltulijaid oma talupoegliku elulaadi ülistamise ja linnade kunstlikuse ülistamise pärast maainimesteks. Võrreldes
• lühiajaliselt võib šokk kaasa tuua kaubabilansi ulatusliku defitsiidi • pikas perspektiivis taastub kaubabilansi tasakaal NB! Uus tasakaaluvahetuskurss on kõrgem, kuna ajutine kaubabilansi puudujääk tõi kaasa välisvaluuta koguse vähenemise riigis ja välismaalaste hoitavad suuremad kodumaise valuuta kogused Vahetuskursi ja kaubabilansi seos Spot-kurss E’ E Aeg t Kaubandusbilansi reaktsioon elastsuse koosmõjul • Kaubandusbilansi analüüs elastsuse koosmõjul näitab, kuidas devalveerimine mõjutab kaubandusbilanssi sõltuvalt välisvaluuta ja/või välismaiste kaupade nõudluse ja pakkumise elastsusest • Kui nõudlus või pakkumine on elastne, siis muutub nõutav või pakutav kogus hinnamuutuste korral suhteliselt suures ulatuses εD = %ΔQ / %ΔP J-kõvera efekt + 0 t Aeg -
Et armeesi paremini majutada ja toitlustada, jagati armeed üle maa garnisonideks. Aastal 1717 kehtestati Preisi kuningriigis üldine koolikohustus. Friedrich Wilhelm I e. sõdurikuningas Elas aastatel 1713-1740. Lõi tohutult suure armee. Juurutas sisse marsisammu, mis jättis sügava mulje tsiviilelanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Tegutses aktiivselt riigi valitsemises. Majanduspoliitikas rõhutas ta aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Et edendada kodumaiseid tekstiilimanufaktuure, keelas ta kanga impordi. Hakkas kasutama sõjaväe varustamiseks relvamanufaktuure. Pilt kuningas Friedrich Wilhelm I-st Pilt kopeeritud aadressilt: http://www.toptenz.net/top-10-strangest- monarchs.php/friedrich_wilhelm_i_of_prussia_1700 Valgustatud absolutism Valgustatud valitseja oli Preisi kuningas Friedrich II. Talurahva poliitikas üritas kuningas muuta teotöö aega, kuid põrus tänu aadli vastuseisule, seega teotöö
11. eksporti. Kapitalistlike majandus-vormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes ., korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli : 1) kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab 2) olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi - ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. 11
· Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. · Varane- poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. · Hiline- aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. · Neomerkantilism- e. Uusmerkantilism. Propaganda merkantilistliku majandus- poliitika taaselustamiseks. · Põhiline erinevus- Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust ning et riigi rikkus peitub rahas. Kasu saab teiste arvelt. · Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline,
võimaluse sellistel firmadel muutuda sellisteks suurfirmadeks ja võib isegi öelda, et gigantideks. Nad moodustavad sellise mõjuvõimu, mis laseb neil nüüd mõjutada riikide valitsusi ja isegi rahvusvahelisi organisatsioone nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Punane Rist jne. See informatsioon mida need firmad hõlmavad hoitakse masside eest saladuses. See võim mis need suurfirmad on saavutanud on aidanud hävitada USA majanduse üleüldiselt, see on moodustanud kõrge kaubandusbilansi puudujäägi, mis on tõusnud juba praegu 20 miljardi dollari kõrgusele. Ameerika oli peamine majandus jõujaam, mis on küll nüüdseks liikunud üle Hiinale. Stastikast aastast 2011 võib näha, et Hiina võtab majanduslikult Ameerika üle aastaks 2025. Kultuuriline globalisatsioon tagajärjel võib ka väga kergelt välja surra mingisugune väiksem kultuur riigis. Seda võib nimetada kultuurseks imperialismiks. Imperialismil on
jooksevkonto, kapitali- ja finantskonto, reservide konto. 56. Jooksevkonto koosneb kahest osast: kaubandus- ja mittekaubandusbilansist. Loetleb kõiki maksete voogusid, mis ei puuduta finantsvarade ostu või müüki. 57. Kaubandusbilanss: kajastab materiaalsete kaupade eksporti ja importi. Kui eksport on suurem kui import (netoeksport on positiivne), on kaubandusbilanss ülejäägiga. Kui eksport on väiksem kui import (netoeksport on negatiivne), on kaubandusbilanss defitsiidis. Kaubandusbilansi defitsiit võib tekitada tööpuudust: kuna kulutused kodumaistele kaupadele on väiksemad kui kogunõudlus. Kaubandusbilansi ülejääk võib tekitada inflatsiooni: kodumaiste hüviste nõudlus on suurem. Kui riik ei suuda suurendada oma toodangut kogunõudluse tasemeni, tekib kogunõudluse ülejääk ja seega areneb välja inflatsiooniline situatsioon. 58. Mittekaubandusbilanss: kajastab mittemateriaalsete hüviste ostmist välisriikide
Sõda toimus katoliiklaste ja puritaanide vahel. Lõppes Charles I hukkamisega 5. Preisimaa (saksamaa) Friedrich Wilhelm I (Sõdurkuningas) tohutu sõjaväe loomine (4. Koht euroopas tol ajal). Marsisamm, hakati nõudma sõjaväelist haridust (ei piisanud aadlikuks olemine). Sõjavägi jaotati garnisonideks, et saaks paremini majutada ja toitlustada. Ta valitsemisviis oli äärmiselt robustne ning ta võis isegi tavakoduses inimesi kepiga lüüa. Majanduspoliitikas aktiivse kaubandusbilansi tähtsus (importkangad keelati; relvamanufaktuurid). Üldine koolikohustus, õpetati lugemist, sügavamaid teadmisi mitte, õpetajateks vahel ka allohvitserid, kes samuti kasutasid keppi. Friedrich II (Friedrich Suur) valgustatud valitseja, valitsejal täielik võim, kes peab reforme läbi viima, ei parlamentidele. Ei teinud midagi aadlivastast, seega läks talurahvapoliitika (teotöö mahu vähendamine) läbi vaid riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Agraarpoliitikas rajati uusi
üheaegselt VALE, keskpank võib mõjutada, rahapoliitika kaudu, nii intressimäärasid kui ka rahapakkumist. 9. Lühiperioodi Phillipsi kõver näitab seost hinnataseme tõusu ja töötasumäära suurenemise vahel VALE, lühiper. Philipsi kõver näitab hinnataseme tõusu ja tööstusmäära vahelist seost. 10. Kui riigi kaubandusbilanss on defitsiitne, siis ka tema maksebilanss on defitsiitne VALE, maksebilanss võb kaubandusbilansi defitsiitsuse korral olla ka ülejäägiga. TÄIDA LÜNGAD 11 -20, iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kogukulutuste nelikomponenti on: netoeksport, tarbimiskulutused, koguinvesteeringud ja avaliku sektori kulutused. 12. SKP on lõpphüviste väärtuse rahaline mõõt, mida mõõdetakse...lõpphüviste...turuväärtuste... abil...abil 13. Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. 14
Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahabaasi muutus kajastub: • Valitsusvõla muutuses • Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) • Kommertspankadele antud laenudes Kommertspangandus • Kommertspanga majanduslikud funktsioonid: ◦ Klientide raha hoiustamine ◦ Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad ◦ Maksete (ülekannete) teostamine • Kommertspangandus Eestis: ◦ Pankade arv on oluliselt kahanenud ◦ Panganduses oligopoolne turg ◦ Kommertspangad välisomanduses Rahapakkumine M1 • Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R)
Wilhelm I (1713-1740), kes läks ajalukku kui Sõdurkuningas. Ta moodustas tohutu sõjaväe ja kandis kogu elu sõjaväemundrit. Kui ta suri oli tema sõjavägi suuruselt neljas Euroopas. Uuendus oli see, et ohvitseriks saamiseks ei pissanud enam aadellikust päritolust, vaid hakati ka nõudma sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. Majanduspoliitikas rõhutas Sõdurkuningas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Kodumaitse tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas ta importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp
seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. Sellepärast oli merkantilistliku poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. Kapitalistlike majandusvormide arenedes ja väliskaubanduse laienedes korrigeeriti eesmärke mõnevõrra, aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada
kloostrid; suures osas riigis kaotati pärisorjus. Abso. Ja valg abs võrdlus Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhem I (1713-1740) (nn Sõdurkuningas) o Lõi tohutu sõjaväe o Juurutas marsisammu · Ohvitserilt hakati nõudma sõjaväelist haridust · Garnisonid jagatud väeosad, et neid paremini majutada ja toitlustada · Rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust · Keelas importkangaste kasutamise. · Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, et oleks võimalik süveneda inimestel Piiblisse. · 1717 kehtestati üldine koolikohustus. o Õpetajatena kasutati allohvitsere Valgustatud absolutism · Valgustatud kuningas oli Friedrich II (valitses1740-1786), ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. · Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse
kuurvürsti tiitli-> tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinnaks Berliin; B kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm(arendas põllumajandust); järgmine kuurvürst Friedrich III kuulutas end kunniks, temast sai Preisi kunn Friedrich I; Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks(pealinn Berliin); absolutistliku kunnivõimu loojaks Friedrich Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust->üldine koolikohustus;valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasi, talusi. kartulimees. põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele); 10. Austria keisririik. Valgustatud absolutism türklased tungisid Austriasse; osales Hisp pärilussõjas->Austria sai Hisp
Valitsuse suhtumine investeeringutesse (piirangud, kulud) OVI kasulikkus sihtmaale: Majanduslik tõus, tootmine suureneb Uued töökohad, väljaõpe -> elatustase paraneb Riigile maksutulu Konkurents siseturul suureneb Uued ekspordiartiklid paraneb konkurentsivõime maailmaturul, suureneb ekspordi maht -> kaubandusbilanss muutub positiivsemaks 6. Rahvusvaheline kaubandus Eksport, import, reeksport Kaubandusbilanss e. puhas eksport ekspordi ja impordi vahe Negatiivse kaubandusbilansi puhul sõltume liialt impordist Reeksport toodangu sissetoomine eesmärgiga pärast sellele väärtuse lisamist välja vedada Kaubandusbarjäärid e. piirangud: otsesed (tollimaks, kvoot kaubamahu piirang) kaudsed (tervisekaitse standardnõuded ja sanitaartingimused) Kõigi riikide vahelist kaubavahetust püüab soodustada maailmakaubandusorganisatsioon püütakse vähendada kaubandusbarjääre 7. Riigi arengutaseme näitajad
13. Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest. 14. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised. 15. Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra. 16. Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk. 17. Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist. 18. Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda --- 19. Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb. 20. Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb. 21. Tootmistegureid on 3. 22. Muutuvkuluks on töötasu. 23
“Rikkus ei tähenda, et sa omad palju kulda ja hõbedat, vaid see, et sa omad rohkem kui su naabrid“ (John Locke). Rahvusliku rikkuse lisandumine teiste maadega võrreldes tähendas, et tuli välja vedada nii palju kaupa kui võimalik ja vältida välismaalt ostmist, et raha ei voolaks maalt välja. See tõi kaasa manufaktuuride arendamise ja majandusliku sõltumatuse taotluse. Merkantilistid lõid aktiivse kaubandusbilansi mõiste: eksport peab olema impordist suurem. Merkantilistliku majanduspoliitika nõrgeimaks kohaks on peetud väärismetallide osa ülehindamist. Raha sai väärtuseks iseeneses, ei mõistetud veel, et raha muutub majanduses tootvaks siis, kui seda antakse laenuks või muudetakse kaubaks. Samuti ei mõistetud, et väliskaubandust ei saa arendada ühe osapoole arvel, vaid tasakaalustatud kaubandus peab tulema kasuks mõlemale osapoolele.
1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli > tekkis Brandenburgi kuurvürstiriik, pealinnaks Berliin; Brandenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm(arendas põllumajandust); järgmine kuurvürst Friedrich III kuulutas end kuningaks, temast sai Preisi kunn Friedrich I; Brandenburgi kuurvürstkond muutus Preisi kuningriigiks(pealinn Berliin); absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhelm I(Sõdurkuningas), rõhutas ka aktiivse kaubandusbilansi ja lugemisoskuse tähtsust- üldine koolikohustus; valgustatud Preisi kunn Friedrich II-eitas parlamenti, tuunis sõjaväe tippu. talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu. rajas uusi külasid, talusid. kartulimees põhjustas Austria pärilussõja(keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust habsburgide pärusmaadele). 9. 7-aastane sõda. (1756-1763) Selle käigus tuli Preisil vastu seista Euroopa riikide koalitsioonile
selle kauba valmistamiseks. Milles seisneb merkantilistide vaadete peamine kriitika? Merkantilistide esimeseks kriitikuks võib lugeda D. Hume'i(XVIII saj.), kes väitis, et ihaldatud kasu võib saada vaid lühikese aja jooksul. Kui näiteks Inglismaa saavutaks kaubandusest kulla-hõbeda sissevoolu (see on käsitletav rahana), kasvab rahamass, mis viib hindade tõusule Inglismaal võrreldes kaubanduspartneritega. Kokkuvõttes: edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline. Kui levinud on merkantilistide omadele sarnased vaated Teie hinnangul tänapäeval?Svoe mnenie. 2. Kirjeldage väliskaubanduse käsitlust A. Smithi absoluutse eelise mudelis. Milles seisneb selles mudelis kasu kaubandusest, mis on kaubanduse tekke alus? Defineerige absoluutne eelis A. Smith arendas välja absoluutse eelisseisundi teooria, mille kohaselt erinevad riigid
saj oli paavsti õukonna teenindamine. Paavsti õukonna juures viibis üle Euroopa poliitiliste jõudude esindajad, kes vajasid suuri summasid. Paavsti õukonnale tasuti erinevaid makse ja lõive. Kogu kirikusüsteem oli kohustatud selleks üle Euroopa. Need olid suuremad summad, mida oli vaja hallata ja see oli Itaalia pankade ülesanne. 15. saj lõpus tabas teine suur pankrotilaine Itaalia panku, mille põhjuseks majanduslikus mõttes oli Madalmaade ja Itaalia kaubandusbilansi tasakaalustamatus. Kuid ka Itaalia sõdade algus ja Prantsusmaa kuninga sissetung. Kui rünnati Firenzet, siis lõpetas Medicite pank oma tegevuse. 15. saj lõpus kandus Lõuna-Saksamaale rahakeskus, peamine oli Fuggerite pank Augsburgis. Jakob Fugger oli ilmselt kõige rikkam inimene maailmas sel hetkel. Nende pangad teenindasid paavsti õukonda. Viimased ei maksnud tihti tagasi ja aga said privileege selle eest. Rikkused ei tulnudki kaubandusest vaid kaevandustest said enda
Eeldades,Kui väikeses avatud majandusega riigis on sisemaine intressimäär madalam kui maailma reaalne intressimäär, siis taolise riigi kaubandusbilanss on ……….……….. ning kapitali netoväljavoog on …….………….: ülejäägiga; positiivne 4. Eeldame, et väike, avatud majandusega riik alustab tasemelt, kus kaubandusbilanss on tasakaalus. Kui kodumaine valitsus suurendab tulumaksu määra, siis toob see ilmselt kaasa liikumise kaubandusbilansi ………………….. poole ning kapitali netoväljavoog muutub ……………………: sufitsiidi; positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad: on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7
o Tõi õukonda palju kunstnikke ja teadlasi · Preisi pealinnaks sai Berliin. · 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia Absolutism · Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks Friedrich Wilhem I (1713-1740) (nn Sõdurkuningas) o Lõi tohutu sõjaväe o Juurutas marsisammu · Ohvitserilt hakati nõudma sõjaväelist haridust · Garnisonid jagatud väeosad, et neid paremini majutada ja toitlustada · Rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust · Keelas importkangaste kasutamise. · Pidas hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, et oleks võimalik süveneda inimestel Piiblisse. · 1717 kehtestati üldine koolikohustus. o Õpetajatena kasutati allohvitsere Valgustatud absolutism · Valgustatud kuningas oli Friedrich II (valitses1740-1786), ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. · Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse
(Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad), vürstide kuuria ( üksikud Saksa riigi esindajad), linnade kuuria (51 vaba- ja riigilinnast). Branderburgi kuuvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm hüüdnimega Suur kuurvürst (arendas põllumajandust, turustusvõimalusi). 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu looja- F.Wilhelm I, hüüdnimega Sõdurkuningas (rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust, keelas importkangaste kasutamise, relvamanufaktuur asutati sõjaväe varustamiseks). Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717 kehtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Valgustatud absolutism- Friedrich II ( talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu, taheti takistada talumaade mõisastamist). Uute külade ja talude rajamine, jätkus ka koolihariduse areng. F. II võimuperiood
Teema 1 Merkantilismi põhiolemus 15 saj tekkis varane merkantilism. 17 saj algas merkantilismi lagunemine. Merkantilismi aluseks on humanismi põhimõtted. Kaks arengustaadiumi: varane kui monetaarne süsteem (kulutada vähe raha, riigi rikkust nähti võimalikult suurtes kulla tagavarades) ja hilismerkantilism oma kaubandusbilansi teooriaga (nende arvates pidi raha ringlema, soositi väliskaubandust). Riigi rikkuse allikaks pole mitte igasugune kaubandus, vaid riikidevaheline kaubandusbilansiteooria (vähem osta, rohkem müüa). Merkantilistide uurimisobjektis on ringlus. Pooldasid riigi aktiivbset sekkumist majanduellu ja väliskaubandusele kaasaaitamist kaitsetollide kehtestamise kaudu. Teema 2 Merkantilismi erinev mõju ühiskondlikule arengule Lääne-Euroopas ja Venemaal.
Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi. Füsokraadid 18.saj prantsuse filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus pidas seisukohta, et riik kaitseks oma ettevõtlust ja tootmist täielikuks mõttetuseks Füsokraadid väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks
· Klientide raha hoiustamine · Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad · Maksete (ülekannete) teostamine Dilemma panga maksevõime ja tulususe vahel kui suuri reserve hoida? Kommertspangandus Eestis: · Pankade arv on oluliselt kahanenud · Panganduses oligopoolne turg · Kommertspangad välisomanduses Rahabaasi M0 kasvu mõjud Rahabaasi muutus kajastub · Valitsusvõla muutuses · Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo) · Kommertspankadele antud laenudes M0 M0-1 = (Dgc Dgc-1) + E (B*c B*c-1) + (Lc Lc-1) E nominaalne vahetuskurss c keskpank g government D debt B* - bond Lc loan Rahapakkumine M1 · Rahabaas M0 = sularaha + reservid M0 = CU + R · Agregaat M1 = sularaha + hoiused M1 = CU + D CU currency R reserves D deposits Reserve saab hoida keskpangas või kommertspankade kassades R = Dc + VC · Kohustuslikud reservid · Vabatahtlikud reservid
Eeldades,Kui väikeses avatud majandusega riigis on sisemaine intressimäär madalam kui maailma reaalne intressimäär, siis taolise riigi kaubandusbilanss on ülejäägiga ning kapitali netoväljavoog on positiivne. 4. Eeldame, et väike, avatud majandusega riik alustab tasemelt, kus kaubandusbilanss on tasakaalus. Kui kodumaine valitsus suurendab tulumaksu määra, siis toob see ilmselt kaasa liikumise kaubandusbilansi sufitsiidi poole ning kapitali netoväljavoog muutub positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus
on null, toob avatud majanduse maksude alandamine (maksukärped) kaasa kaubavahetusbilansi defitsiidi, rahvuslike säästude kahanemise, negatiivsed netovälisinvesteeringud 16. Eeldame, et mõned suured avatud majandusega riigid vähendavad avaliku sektori kulutusi, mis toob kaasa maailma intressimäära alanemise. Mis aga kõige tõenäosemalt juhtub seetõttu väikeses avatud majandusega riigis? kaubandusbilansi defitsiidi suurenemine (või ülejäägi vähenemine) 17. Kui arvuti maksab USAs 1000 dollarit kui palju maksab seesama arvuti Mikrolandia riigis, mille valuuta nominaalne vahetuskurss on 2 Mikrolandia rahaühikut ühe dollari kohta (vastuste arvud on Mikrolandia rahaühikutes) 2000 18. Kui arvuti maksab riigis Makro 5000 kohalikku rahaühikut ja riigis Mikro 20000 kohalikku rahaühikut ning
majanduskasvu,kuid tegelikkuses ulatus see kohati üle 10%. Kasv tugines nii kiirel välisraha sissevoolul kui ka kohalike majandusagentide üleüldisel optimismil, mis paisutas sisenõudluse oluliselt suuremaks kogutoodangust ja sissetulekutest. Ülemäärase nõudluse tulemuseks oli tavapärasestligi 12% võrra suuremaks paisunud majanduse maht (ehk positiivne SKP lõhe), millega kaasnes inflatsiooni kiirenemine, kaubandusbilansi jõuline halvenemine ning pinged majanduses ressursside liigintensiivsest ja ebaefektiivsest kasutamisest,tuues kaasa ressursside hindade tõusu. Eesti eurole ülemineku edasilükkamine 15.jaanuari 2004 aasta valitsuskabineti nõupidamise otsus o eesmärk olla euro kasutuselevõtuks tehniliselt valmis 2006 aasta keskpaigaks, o mis võimaldanuks eurole üle minna 1.jaanuaril 2007 27. aprill 2006 uus eesmärk 1. jaanuar 2008 30
Teisalt tähendab ülejääk, et tarbimise ja investeeringute tase jääb tootmise tasemest maha, mis võib viia inflatsioonini (neg) Tööhõivele mõjub ülejääk lühiajaliselt positiivselt (pos) Välisriigid võivad hakata rakendama kaitseabinõusid (neg) Maksebilansi defitsiit Maksebilansi defitsiidi puhul sõltub riik kaubavahetuses teiste riikide krediitidest Defitsiidi allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk Kui maksebilanss on pidevalt puudujäägiga, siis kahaneb pidevalt ka raha pakkumine Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused: Mitmepoolse kasu olemasolu Hindade erinevused mõnikord on odavam importida kui ise toota. Ressursside piiratus ressursid (kliima, geograafiline asend, tööjõud, kapital) on jaotatud ebaühtlaselt Toodete mitmekesisus kaubanduse aluseks on tarbijate maitse-eelistused
Preisi absolutistliku kuningavõimu looja, kes läks ajalukku Sõdurkuningana. Ta lõi suure sõjaväe. ° Marsisamm ° Sõjaväelise hariduse nõudmine ° Garnisonid armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks üle maa. Pööras suurt tähelepanu riigiaparaadi täiendamisele, kõrgeim võimuorgan oli Peadirektoorium, mis juhtis finantsmajandust, sisehaldust, sõjaväe varustamist. Ka kuningas ise osales valitsemisasjade korraldamisel. Majanduspoliitikas rõhutas kaubandusbilansi tähtsust. Keelas importkangaste kasutamise. (protektsionistlik majanduspoliitika) Haridusalal pidas vajalikuks õpetada lugemisoskust. 1717. kehtestati üldine koolikohustus. Õpetajateks oli eelkõige allohvitserid. 1740-1786 Friedrich II Valgustatud absolutism. Juhtis riiki ise, suhtus eitavalt parlamenti jt esinduskogudesse. Lähimad abilised olid kolm ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöömahtu. Reformi läbiviimise vastu olid
iseenesest on positiivne. Samas negatiivne on see, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest maha. Tekib inflatsioon. Tööhõivele mõjub ülejääk positiivselt, kuid saab kasutada ainult lühiajaliselt. Maksebilansi defitsiit vastav riik sõltub kaubavahetuses teiste riiidega krediitidest (elab üle oma võimete). See tähendab topeltpingutusi tulevikus. Allikaks on enamasti kaubandusbilansi puudujääk. Impordi ülekaal ekspordi suhtes. Jooksevkonto kajastatakse kõigi kirjete deebet- ja kreeditkäibed eraldi. Kajastab kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning jooksevülekandeid. Koosneb väliskaubandusbilanss, teenuste bilanss, tulude bilanss ja ülekannete bilanss. Deebetkirje negatiivse märgiga, näitab ressursside kasutamist Kreeditkirje positiivse märgiga, näitab finantsressursside suurenemist
annaabi.ee 
